Parim naisnäitleja Riina Maidre: "Muidugi lähevad tööl suhted eraeluga segi!"

Märtsis teatripäevapeol krooniti Riina Maidre oma 13. hooajal Eesti teatriaasta näitlejannaks. „Tore, et vahepeal tuli üks esmaspäeva õhtu – tore teatripidu, ja tunnustus mulle. Pärast esmaspäeva tulevad ikka ka teisipäev ja kolmapäev…” naeratab näitlejanna. Mõistatuslikult.

Riina Maidre (35) värskeim roll praegu on Ingmar Bergmani kirjutatud teatriloos „Pärast proovi”. Maestro enda ja tema näitlejannade „love and hate” suhteid halastamatult marrasnahani alasti kooriv tükk. Seab võrdluspilti kaks tema muusadest – tütre ja tema ema, üks algaja, teine vananev näitlejanna. Tütar teeb „kunsti nimel” aborti, et mitte oma rollist maestro lavastuses ilma jääda. End kaevupõhja joonud ema (Anne Veesaare juubeliroll) käib end veel maestrole pakkumas, teeb kaks enesetapukatset, ja sureb siis alkoholimürgistusse.

Kas näitlejate elus on päriselt ka nagu teatris – ja vastupidi…?

Nädal tagasi juubeliintervjuus Kroonikale meenutas Anne Veesaar, kuidas ta lavaka lõpetanud näitlejana Rakvere teatrisse „küüditati”. Ta läks sinna nutuga ja kadestas kursuseõdesid, kes Tallinna teatritesse suunamise said. Aastakümneid oli meie näitlejatele tipp ja lagi töötada end välja Draamateatrisse. Kaks tosinat aastat pärast Annet lavaka lõpetanud Riina Maidre valiti koolipingist otse Draamateatrisse. Talle oli see aga pettumus. „Ma polnud oma kursuselt kõige šefim tüdruk,” järeldas ta. Paari aasta pärast põgenes ta aastakümneid näitlejaile Mekaks olnud Draamateatrist siis oma parimasse paika, Von Krahli teatrisse.

Mida aasta parima näitlejanna tiitel sinu elus tegelikult muutnud on?

Oi jaa, mu elus on nüüd täiesti uued probleemid! (Naerab.) Näed, jälle annan siin intervjuud ja see pole minu jaoks mingi tavapärane iisi-biisi olukord. Kuna pole veel intervjuude andmisega ära harjunud, on mu kogemus neist veel üsna emotsionaalne. Ja kuna see on uus olukord, ei lobise ma sinuga siin niisama, vaid keskendun ja analüüsin oma juttu samal ajal kogu oma n-ö kõvakettaga. Nagu Bergman ütleb näitlejannade kohta „ühe silmaga nutab, aga teisega jälgib mängu”. Ma samamoodi osalt vastan sulle spontaanselt, aga samas kogu aeg imestan, et mis põrunud juttu ma nüüd räägin.