Kaja Kallase nipp ajakirjanikele: "Järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel tuleks iga kandidaadiga teha intervjuu võõrkeeles - kui keelt ei oska, siis siin töötada ei saa!"

„Kui ma läheksin Eestis riigikogus lõunasöögi kandikuga järjekorras kõige ette ja ütleksin, et olen saadik, siis oleksin järgmisel päeval ajalehe esikaanel küsimusega: kelleks ta ennast peab?! Euroopa Parlamendis on selline õigus, mida nii mõnigi kasutab,” lausub europarlamendi liige Kaja Kallas.

Kajal Kallasel (40) on käinud Brüsselis külas Turba pensionärid, teadmistejanus üliõpilased ja lasteaiaõpetajad üle Eesti. Nii mõnegi külalise jaoks on see olnud elu esimene välisreis ja tänu selle eest on Kaja jaoks südant soojendav. Iga Euroopa Parlamendi saadik saab aastas tuua endale külla 110 inimest, et neile oma tööd tutvustada.

Mis sind Brüsseli juures üllatas, kui siia tulid?

Paljud ütlesid mulle, et mis sa sinna Brüsselisse lähed, oled üks 751 saadikust ja sinust ei sõltu seal mitte midagi. Tegelikkuses üllatusin – ühest isikust sõltub siin palju rohkem kui Eesti parlamendis, kuna siin ei ole koalitsiooni ja opositsiooni ning kõik asjad arutatakse läbi. Kui öeldakse, et poliitika on kompromisside tegemise kunst, siis siin õpib seda kõige kõrgemal tasemel – on sinu seisukoht ja minu seisukoht ja koos tuleb leida kompromiss. Loomulikult võtab see palju rohkem aega ja vajab suhtlus- ja keeleoskust. Olen ajakirjanikele öelnud, et järgmine kord, kui on Euroopa Parlamendi valimised, tehke iga kandidaadiga intervjuu mingis suures keeles. Kui ta ei oska keelt, ei saa ta siin töötada.

Sina oskad lisaks eesti ja inglise keelele ka soome ja prantsuse keelt?

Ma ei ütleks, et mu prantsuse keel on väga hea. Õppisin koolis ja omal käel. Siin olen kogu aeg prantsuse keele sees, samuti on meie büroos neljast abilisest üks prantslanna. Kui muidu on meil töökeel inglise keel, siis reeded oleme teinud prantsuskeelseiks. Siin on nii, et kui sa juba inglise keelt räägid, on iga lisakeel boonuseks. Aga kui sa räägid veel lisaks mingit salakeelt, nagu mina näiteks räägin soome keelt, siis tänu sellele olen ma soomlaste seas oma inimene, kellega saab isegi Talvesõjast rääkida. Teiste eestlastega puutun vähem kokku, kuna oleme kõik erinevates komisjonides. Yana Toomiga suhtlen kõige rohkem, sest meie kabinetid on kõrvuti, istume fraktsioonis kõrvuti ja käime vahel koos söömas.