Võib juhtuda, et WEEKEND FESTIVALI paharetid kutsub korrale Pärnu linnapea isiklikult!

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius osaleb vabatahtlikuna politseitöös ja lööb koos abikaasa Ritaga kaasa teraapiakoerte tegemistes – nende pere kaks kuldset retriiverit on sagedased külalised nii koolides kui ka raamatukogudes.

Sel nädalavahetusel toimuv Weekend Festival toob suvepealinna kümneid tuhandeid peojanulisi noori, kellest kõik ei käitu viisakalt. Võib juhtuda, et paharetid kutsub korrale Pärnu linnapea Romek Kosenkranius (48) ise – ta ei pea paljuks hoolitseda linna turvalisuse eest ka abipolitseinikuna!

Romeki sõnul tuleb tal tihti ette päevi, mil pahandusega hakkama saanud linnakodanikud tema mundril olevat nimesilti lugedes end „korralikuks ehmatavad” ja paiguti koguni piinlikkustundega vabandama kipuvad. Või siis isekeskis üksteist manitsevad: „Näe, linnapea ise peab sind korrale kutsuma. Häbi peaks sul olema!”

Romeki sõnul näeb ta abipolitseiniku rollis elu vahetuimat reaalsust, ühiskonna pahupoolt. „See hoiab reaalsustaju erksa. Minu jaoks põimuvad selles rollis nii nostalgia kui ka adrenaliin.”

Soovis saada sõjaväelaseks

Kui Romek oli umbes kuuene, teadis ta kindlalt, et suureks saades on tal laual kaks konkreetset valikut – temast saab sõjaväelane või arhitekt. „Ega palju muid alternatiive kaalumisele ei tulnud,” lausub ta. Ka ajalugu huvitas teda väga, ent määravaks sai lõpuks siiski targema inimese suust kuuldud tõetera, mille kohaselt on kõige arukam õppida midagi, mis toob leiva lauale ja vorsti leivale.

„Niisiis õppisin juristiks,” jätkab ta. Hiljem lisandusid ajakirjandus ja teabekorraldus, magistriõppes. „Eks eriala valikut mõjutas paljuski mu isa töine maailm. Ta oli kogu oma elu tegev õiguskaitseorganites ja nii leidus meil kodus palju erialast kirjandust. Kõik see paelus mind. Kodust sain kaasa ka selge teadmise, et maailm koosneb reeglitest ja inimene, kes nendes reeglites hästi orienteerub, saab suure tõenäosusega ka päriselus hästi hakkama.”