Näitleja Maarja Mitile meeldib mõelda, et ta oli end kohtumiseks oma praeguse elukaaslase, muusik Andre Picheniga varem valmis häälestanud, et see oli tema sisemine sund muuta oma elu. Maarja viskas ära vanu riideid ja ostis uusi, lõikas maha pikad juuksed ja ta elu muutuski…

Tuttavad ütlevad Maarja Miti (33) kohta, et tema tundlik mälu peab õiges järjekorras meeles kõik kohad, nimed, daatumid, sündmused, helid ja värvid. Välimuse ja tabamatuse poolest peetakse teda prantslannalikuks. Maimikute värskes filmis „Minu näoga onu“ mängib Maarja naist, kes petab oma meest. Eraelus on Maarja koos muusik Andre Picheniga (39). Teatris lõi Maarja platsi puhtaks Ivar Põllu teatritriloogia teise peatükiga „Vanemuise biitlid“, telekas näeb teda rahvusseriaalis „Õnne 13“. Kuu pärast ilmub Maarja avalikkuse ette Tartu Uue Teatri ja Von Krahli ühistöös sündinud etenduses „BB ilmub öösel“.

Sa oled „Minu näoga onu“ avakaadris ihualasti. Mängid naist, kes eelistab tööd mehele ja perele. Kas eksin, kui arvan, et karjäärinaine sa siiski ei ole?

See on ju meeldiv, kui režissöör võtab vaevaks vaadata sind harjumuspärasest erineva nurga alt. Kui vaatajale tundub minu roll filmis veenev, on see ju õnnestumine. Ennast on ekraanil alati võõrastav vaadata, aga mulle meeldis karjäärinaist Reginat väga teha. See on eluline film ja meeldis mulle.

Sattusin „Minu näoga onu“ ettevalmistusega juhuslikult kokku üsna varajases staadiumis. Andres ja Katrin Maimik palusid minult kui kõrvaseisjalt n-ö võõrast pilku oma esitlusele. Olen lavakõne õppejõud ja nii nad esitlesid mulle oma projekti, millega plaanisid rahastuse saamiseks minna Cannes’i filmiturule. Vaatasin selle ära ja mul ei olnud neile midagi soovitada, sest nad olid nii ühel lainel – üks alustas mõtet, teine lõpetas selle. Kui filmiprojekt töösse läks ja osatäitjate casting tuli, osalesin seal. Ju meil klappis peaosatäitjat mängiva Rain Tolgiga omavaheline ekraanikeemia, et mind valiti tema endist elukaaslast mängima.

Filmi esilinastuse hilisel õhtutunnil märkasin sind elukaaslase embuses. Teil jagus silmi vaid teineteisele. Millal sinu ja Andre elud kokku jooksid?
Üle aasta oleme koos olnud. Kohtusime ühise sõbra pulmas – see oli 2016. aasta suvel. Ilus pidu oli. Üldiselt olen ma pidudelt ära hiilija, sest pole osanud neil olla. Olen seda kahetsenud. Aga sellelt peolt õnneks ma minema ei hiilinud ja nii me pika õhtu jooksul teineteist leidsimegi.

Mulle meeldib meie ühise elu juures see, et käime paralleelset rada. Temal on oma tegemised ja minul enda omad. Vahel meeldib mulle mõelda, et olin selleks kohtumiseks end juba varem valmis häälestanud. Et soovisin oma elu muuta. See oli mu sisemine sund. Viskasin kapist ära oma vanu riideid, ostsin uusi. Lõikasin maha pikad juuksed ja nii vaikselt kulgedes elu muutuski.

Jaga
Kommentaarid