Helena Pruuli: lapsed on elu loomulik osa, ei maksa liialt muretseda ega põdeda

Teater NO99 näitleja Helena Pruuli jaoks oli lõppev aasta elumuutev. Ta sai peaosa telesarjas „Lotte lood“ ja kevadel sündis tema esimene laps.

Helena Pruuli (26) astub lumesajust kohvikusse, pikad valged juuksed lainetena õlgadel, naeratus näol ja selg sirge. Ta tundub erakordselt soe ja siiras. Värske emana vaatab ta aeg-ajalt kella. „Mu vanemad hoiavad praegu last ja ehkki nad saavad sellega suurepäraselt hakkama, ikka mõtled pojale ja kiirustad tagasi tema juurde,“ sõnab Helena.

Kuidas sai Teater N099 näitlejast Lotte koeratüdruk?

Ain Mäeots (lavastaja – toim.) helistas mulle minu kahe proovi vahel ja ütles, et
võiksin olla järgmine Lotte. See oli muidugi suur kompliment, aga ka suur väljakutse. Miks just mina? Võimalik, et mu väike kasv oli boonus koeratüdruku mängimiseks. (Naerab.) Esimene asi, mis mul seoses Lottega ette lõi, oli Evelin Võigemasti hääl. Mõtlesin, kuidas ma seda teen. Ehkki see roll on minu teatrirollidest täiesti erinev, ei mõelnud ma kaua ja võtsin pakkumise vastu.

Lisaks sellele, kuidas kehastuda Lotteks, seisis mu ees teinegi ülesanne: kuidas panna omavahel klappima võtete ja teatritöö graafikud. Samas, kes teeb, see jõuab. Kella kuuest hommikul hakkas võte Lottemaal ja kui see kella kolme ajal lõppes, kihutasin Tallinna, et jõuda õigeks ajaks etenduse häälestusse ja soojendusse.

Mida Lotte roll sulle õpetas?

Iga roll annab väga palju. See mulle teatri- ja filmitöö juures meeldibki. Saad nii mõndagi teada enda ja maailma kohta. Ehkki Lotte on krutskeid täis, teeb nalja ja viskab vimkasid, on ta üdini heasoovlik tegelane. Mulle meeldib tema juures eriti see, et tal on tohutu huvi maailma asjade vastu. Ta ei ole ükskõikne. Ta uurib kõike ja kogu aeg küsib kõike juurde, juurde, juurde!