President Kersti Kaljulaid sai eile 104 allkirjaga avaliku kirja, milles taunitakse 2016. aastal näitlejanna kallal vägivallatsenud NO99 lavastaja Tiit Ojasoo kaasamist EV 100. aastapäeva vastuvõtu kunstilise programmi loomisse, vahendab Õhtuleht.
Meenutame täispikkuses Tiit Ojasoo skandaali jätkulugu sellest, kuidas vägivalla alla olid sattunud ka lapsed.
17. JUUNI 2016
Teater N099 kunstiline juht ja direktor Tiit Ojasoo, kes kostitas oma endist õpilast ja kolleegi valusate jalahoopidega, on varemgi enda raevuhoogude taltsutamisega hädas olnud. Tema märatsemise tõttu on kannatanud ka lapsed.
Kaks aastat tagasi ühes maakohas tormas Tiit Ojasoo (38) hoovi, kus suvelaagri lapsed valmistusid sööma hakkama, lõi raevuhoos söögilaua ümber ja viskas väidetavalt teda rünnanud koera suunas suure kivi, mis lendas üle laste peade.
„Olime lastega söögitegemise koha juures, kus oli pikk puhaste nõudega kaetud laud, kui järsku ilmus hoovi meesterahvas, ropendas laste kuuldes ja lõi jalaga vastu lauda nii, et kõik nõud lendasid maha puruks. Ta viha oli nii suur!“ meenutab intsidenti laagri kasvataja, kelle nimi on toimetusele teada, kuid kes palub jääda anonüümseks. „Olin koos teise kasvatajaga vastutav laagris viibiva viieteistkümne lapse eest, kellele oli juhtunu suur šokk. Ma ei ole kunagi näinud, et inimene suudaks niimoodi vihastada. Me jooksime lastega eemale, maja juurde ohutumasse kohta, sest kartsime, et ta võib meile kallale tulla. Kui koer liikus aia juurde, võttis mees kivi, mis võis olla lapse pea suurune ja viskas selle koera suunas üle laste peade. Jumal tänud, et keegi ei saanud sellega pihta! See oli tõsine šokk! Lapsed olid hüsteerias. Nad nutsid. Issand, kuidas nad nutsid! See oli nii õudne!
Püüdsin temalt teada saada, mis juhtus, milles on probleem, kuid mees vaid karjus: „Kus see koer on, kus see koer on?!“ Tema märatsemise põhjuseks oli koer, kes olevat teda hammustanud. Hiljem mees selgitas, et ta oli liikunud laagrilähedasel teel ja kohtunud seal koeraga, kes seejärel oli jooksnud laste juurde. Ta arvas, et tegemist on laagri koha omaniku loomaga, ja tuli asja klaarima, kuid laagripidaja ei olnud selle koera peremees. Ma isegi ei tea, kelle koer see oli. Ta lahkus lõpuks hoovist sama tähtsalt, kui oli tulnud, ilma ühegi vabanduseta. Kui koha perenaine hiljem temaga rääkis, sain teada, et see oli Tiit Ojasoo. Ta lubas nõud, mida oli 50 inimesele, kinni maksta. Ta tuli järgmisel päeval, arbuus kaenlas, justkui vabandama. Aga mida ei tulnud, oli vabandus. Pigem ta õigustas oma tegevust ja uuris lastelt, kuidas nemad oleks käitunud, kui koer ründab. Nõusid pole ta ka siiamaani kinni maksud. Mul käed värisevad, kui seda juhtumit meenutan.“
Ohvri vanemad toetavad vaikimisotsust
Kaks aastat tagasi pääses Ojasoo intsidendist politsei sekkumiseta. Tänavu 14. jaanuaril toimunud rünnak näitlejanna vastu tõi talle aga kraesse kriminaalmenetluse. Ohvri nimi on Kroonikale teada, kuid ta palub seda mitte avaldada. Ohver ei soovi juhtunu üksikasju lahata, põhjendades oma vaikimist sellega, et ta andis ründajale andeks ja tahab oma eluga edasi minna.
Ohvri ema ja isa, kellega Kroonika vestles, toetavad tütre otsust.
„Kuna meil on tütrega kokkulepe, et me neid asju ei kommenteeri, siis on see niimoodi. Minu asi isana on lihtsalt talle kaasa elada. Mina ei saa tema eest otsustada ega rääkida,“ ütleb ohvri isa. Küsimusele, kas vastab tõele, et tema soovitas tütrel politseisse pöörduda või muidu tegeleb ta Ojasooga ise, vastab mees eitavalt: „Mina ei ole vägivaldne inimene! Sada protsenti! Inimestega saab alati vestelda.“
Üks ohvri lähedastest ütleb, et võib-olla oleks pidanud ohver siiski oma nimega välja tulema, kuid ta austab tema otsust ja vaikib nagu kõik teised pereliikmed: „Ta tahab lihtsalt eluga edasi minna.“
Kroonikale teadaolevalt on Ojasool teisigi vaikivaid ohvreid. Väidetavalt on tema rusikaviha tunda saanud üks Teater N099 helimeestest ja aastaid tagasi olevat olnud tal ühe meesnäitlejaga etenduse ajal kähmlus. Üks anonüümne allikas väidab ka seda, et Ojasoo kabineti seinas olla nii mõnigi auk ja et teinekord olla tema ja seina vahele jäänud ka proua teatrijuht, tema elukaaslane Ene-Liis Semper.
Kaks jalahoopi
Tiit Ojasoo ründas ohvrit 14. jaanuari hilisõhtul. Kannatanu tegi politseile väljakutse samal õhtul ja andis avalduse sisse 15. jaanuaril.
„Kriminaalasja toimikus on N099 teatri lähedal asuva asutuse kaamerapilt, kus on näha, kuidas Tiit Ojasoo kannatanut lööb,“ räägib Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kaarel Kallas.
„Menetlusega tuvastati, et Ojasoo tõukas kannatanut käega ja lõi teda kahel korral jalaga. Kannatanu ei kukkunud ning kõndis kiirel sammul sündmuskohalt minema, mõne aja pärast lahkus sündmuskohalt ka kahtlustatav. Politsei väljakutse tegi kannatanu ise.“
Kriminaalmenetlus alustati kehalist väärkohtlemist käsitleva paragrahvi KarS §121 lg 1 alusel. Selle paragrahvi lõige 1 käsitleb teisele isikule valu tekitamist või teise isiku tervise kahjustamist.
„Kriminaalmenetlus on praegu lõpetatud seoses kannatanu ja kahtlustatava leppimisega. Lepitusmenetlusse on võimalik suunata sellised juhtumid siis, kui kannatanule tekitatud kahju ei ole suur, tegemist on esmakordse sellise intsidendiga ning mõlemad osapooled – eeskätt kannatanu – on huvitatud leppimisest,“ selgitab Kallas. „Lepitusmenetluse puhul lepivad kannatanu ja süüdlane kokku tingimused, millisel juhul on leppimine võimalik. Kui süüdlane rikub poole aasta jooksul kokkulepitud tingimusi, on võimalik kriminaalmenetlus uuendada.“
Kallase sõnul oli taoline lepitusmenetlus võimalik ka tänu sellele, et politsei ei ole varem Tiit Ojasoo rünnakute või agressioonide kohta valdusi saanud. „Kui tal oleks olnud vägivaldne minevik, siis sellist lepitust poleks saanud teha.“
Valekaebus võib tuua viieaastase vanglakaristuse
Prokuratuur lükkab ümber spekulatsiooni, et juhtum võis olla Teater N099 osav promo uuele etendusele. „Tegemist ei olnud valekaebuse või valeütlemistega. Oleme läbi viinud uurimise,“ ütleb Kallas.
Milline karistus ootaks Ojasood ja ohvrit juhul, kui nad on andnud valeütlusi eesmärgiga läbi viia sotsiaalne eksperiment või teha juhtunust lavastuse üks osa? „Teadvalt vale kaebuse esitamise eest kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega,“ selgitab Kallas. „Kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu või halduskohtu menetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse andmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“
Kroonikal Tiit Ojasood kätte ei saanud. Ta ei vasta telefonile ega e-kirjadele.
„Aktuaalsele kaamerale“ ütles Ojasoo: „Juhtus üks kahetsusväärne kokkupõrge, mille põhjused olid isikutevahelised ja ma ei oskagi seda kuidagi rohkem selgitada.“
Küsimusele, mis tegelikult juhtus, vastas ta puiklevalt, et kuna politsei, prokuratuur ja sotsiaalkindlustusamet tegelevad asjaga, siis ei saa ta paraku avada, mis täpselt ja kuidas juhtus.
