Purustame müüte! 13 asja, mida on peetud kahjulikuks, kuid mis päriselt on hoopis kasulikud
Deodorandi kasutamine. Sa ei pea valima, kas saad vähi või haised higi järele. Umbes kümme aastat tagasi levis müüt, mis väitis, et deodorandid põhjustavad rinnavähki ja need sisaldavad alumiiniumit ning muid mürgiseid aineid.
Munade söömine. Mõni aeg tagasi arvati, et munad on inimesele kõrge kolesteroolisisalduse tõttu kahjulikud. Hiinas tehtud uuring aga väidab, et süües iga päev vähemalt ühe muna, väheneb risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.
Peale tööd õlle joomine. Mõõdukas koguses õllejoomine pole kahjulik. Ajakirja Men's Health väitel vähendab õllejoomine riski haigestuda teise tüübi diabeeti ja südame-veresoonkonna haigustesse. See kehtib teadlaste hinnangul aga siis, kui jood päevas ühe õlle. Kui jood rohkem, siis on see sulle kahjulik.
Kui sa ei käi iga päev pesemas. Igapäevane pesemine eemaldab kehalt bakterid, mis on - usu või mitte - mõneti halb. Utahi ülikooli geneetikakeskuse teadlaste hinnangul hävitab sage pesemine keha mikrobioomi ehk bakterid, viirused ja mikroobid, mis on igaüha kehal. Kui bakterid võivad tunduda rõvedad, siis on need tegelikult vajalikud immuunsüsteemi, südame ja seedetrakti normaalseks tööks. Lisaks muudab igapäevane pesemine naha liialt kuivaks.
Stress. Ära põe sellepärast, et tunned stressi. California ülikoolis tehtud uuringu sõnul on mõõdukas stress aeg-ajalt hea, sest see hoiab inimese keskendununa ja motiveerib tegutsema. Lisaks väidavad osad uuringud, et kõik sõltub perspektiivist. Kui stressi nähakse ohu asemel väljakutsena, siis pannakse see oma kasuks tööle.
Kui sa ei tee iga päev trenni. Võib-olla tunned end süüdi, kui jätsid jõusaali mõnel päeval minemata. Tegelikult vajab aga keha aeg-ajalt puhkust, sest lihased peavad taastuma. Liigne treening võib kehale olla hoopis kahjulik.
Vandumine. Teadlased on pakkunud, et ropendamine tekitab abituse tunnet ja füüsilist valu, kuid tegelikult on hoopis vastupidi. Keele'i ülikooli uuring näitab, et kui kirutakse midagi ja vannutakse nii, et see sobitub konteksti, siis tunneb inimene end vabamalt. Mõned uuringud väidavad isegi, et intelligentsed inimesed kipuvad rohkem ropendama. Iseasi, kas see on tõsi, kuid sellele vaatamata on viisakas ropendamist vältida.
Juust. Kuigi juustus on palju rasva, kolesterooli ja naatriumit, siis natuke juustu on kehale väga hea. See sisaldab palju proteiini, kaltsiumit ja B12-vitamiini. Seda seostatakse väiksema riskida saada infarkt või põdeda südamehaiguseid. Samas ei tähenda see, et peaksid iga päev rohkelt juustu sööma. Ikka mõistlikkuse piires.
Näksimine. Kui kõht on tühi, siis tasub midagi süüa. Nii väldid seda, et tunned end enne järgmist söögikorda väsinuna ja siis sööd liiga palju. Kui sööd pidevalt midagi, mis on tervislik, siis tunned end paremini ja lisaks on väiksem tõenäosus, et muutud ülekaaluliseks. Oluline on see, et snäkk poleks suhkru- või soolapomm.
Teiste klatšimine. Itaalias tehtud uuringu kohaselt vähendab klatšimine stressi. Seda aga juhul, kui klatšitakse mõõdukal määral. Pole viisakas ega kuidagi kasulik olla nagu mõni tegelane sarjas "Mean Girls". Niisiis ära ei tasu asjaga liiale minna.
Närimiskumm. See on kahjulik, kui see on väga magus ja suhkrune. Kui närid aga suhkruvaba närimiskummi, mõjub see isegi rahustavalt. Miks? Närimiskummi närimine on sarnane söömisliigutusele. Kui sööd, siis järelikult ei ohusta sind miski ja oled turvalises kohas. Niisiis annad närimiskummi närides kehale signaali, et kõik on hästi.
Vingumine. Usu või mitte, aga viriseda saab õigesti ja valesti. Teadlased pakuvad, et valesti virisemine mõjub psüühikale halvasti ja tekib rohkem negatiivseid tundeid. See nõrgendab omakorda immuunsüsteemi ja tõstab vererõhku. Kuidas õigesti vinguda? Clemsoni ülikooli uuringus selgus, et tähelepanelik vingumine on kasulik, kui see aitab leida probleemile lahendust ja analüüsib, mis läks valesti. Samas, kui on juhtunud midagi traumaatilist ja elad end selle tagajärjel välja, siis mõjub ka see hästi.
Nädalavahetusel kaua magamine. Kuigi regulaarne unetsükkel on väga vajalik, siis seevastu leidsid Rootsi teadlased, et kui inimene saab nädala sees vähe magada, mõjub talle nädalavahetusel kauem magamine hästi, sest ta magab unetunnid tasa.
Allikas: Reader's Digest
