Facebook on eilne päev? Eesti noored eelistavad üha rohkem teisi sotsiaalmeediaplatvorme. Loe, millised on trendid kodumaal
Milline on olukord Eestis ja milliseid sotsiaalmeediaplatvorme eelistavad eestlased?
Eestis on sotsiaalmeediakanalite kasutusarvud järgmised:
Facebook 670 000
Instagram 340 000
Sellest pildist aga paistab selgelt silma Facebooki kasutajate arvu ülekaal. Instagram on olnud ja on endiselt väga kiires kasutajate arvu tõusus. Mõned kuud tagasi oli number 300 000.
Kui palju määrab sotsiaalmeediaplatvormi kasutamist vanust? Näiteks räägitakse, et Facebooki on hakanud kasutama pigem vanemad inimesed ja noored on kolinud Instagrami. Mis võib olla põhjus, et see on kujunenud nii?
Leian, et Facebooki pole kasutama hakanud mitte vanemad inimesed, vaid Facebooki kasutajad on jäänud vanemaks. Juurde on kasvanud uus põlvkond inimesi, kes ei teagi, mis on Rate.ee või Orkut ja kelle jaoks pole Facebook samuti midagi märgilist.
Noored pole ilmselt "kolinud" Instagrami, vaid on seda esimestena kasutama hakanud. Või siis veel enne seda YouTube'i ja Snapchati. Siis aga võttis Instagram Snapchati motoorika üle ja võitis kasutajate südame. Facebook on aga platvorm, kus on olemas kaks kolmandikku kõigist maailma sotsiaalmeedia kasutajatest. See platvorm võimaldab hoida vanematel ja noorematel generatsioonidel omavahel sidet. Vanemad ja vanavanemad saavad olla kursis laste ja lastelaste tegemistega. Sellel on aga ilmselgelt noorte jaoks negatiivne aspekt: Facebooki ei saa mitte midagi ägedat postitada, sest seda vaatavad ka nende vanemad ja vanavanemad.
Millised on Facebooki plussid ja miinused noorte jaoks?
Facebookis peab olemas olema, sest "muidu sind pole olemas". Kui kusagil kedagi kohtad ja saad teada tema nime, siis ikka otsid esmalt ta Facebookis üles, sest Instagramis on kasutajanimed sageli omapärased. Miinuseks on kindlasti ka see, et Facebookis on kõik inimesed. Seega mitte midagi ei jää varjatuks.
Mis on näiteks Instagrami ja YouTube'i puhul see positiivne külg, mis teeb need niivõrd eriliseks, et üha enam noori eelistab kasutada just neid sotsiaalmeediaplatvorme?
YouTube'i tüüpiline kasutaja, kes pole juutuuber, on passiivne. Ta tarbib sisu, vaatab videoid, võib-olla viskab millegi peale pöidla püsti ja jälgib mingeid kanaleid. Sellest ei jää aga otsest jälge teiste kasutajate jaoks, kelleks on näiteks lapsevanemad. Esiteks seetõttu, et emad-isad pole aktiivsed YouTube'i kasutajad.
YouTube on tänapäeva Google, visuaalne otsimootor. Tahad midagi teada, siis "guugelda" seda YouTube'is. Väga lihtne, mitte midagi lugema ei pea. Omandad teabe visuaalselt. Lisaks on seal miljoneid eakaaslasi ja iidoleid, kes mõtestavad sinu jaoks lahti maalima, seletavad sulle, kuidas asjad käivad ja sa ei pea mitte midagi ise mõtlema. Lihtsalt klikid pöidlale, kui asi korda läheb.
Sama lugu on Instagramiga. Pole pikki tekste, mida peaks lugema ja millesse on vaja süveneda. Kogu sisu on visuaalne. Fotod, videod, day storyd. Kerid, naudid, tarbid, kerid edasi. See ei vaja süvenemist. Tundub, et kogu noorte maailm on mulje- ja visuaalikeskne. Otsitakse eeskujusid, luuakse endast karakter ja saadakse sotsiaalset heakskiitu.
Paljude noorte Instagrami kontod on veel ka seadistatud privaatseks ehk nende loodud sisu näevad vaid need, kellel nad seda lubavad näha. Facebookis poleks mõeldav, et sa ei võta oma ema või armsat vanaema sõbraks. See aga annab neile ligipääsu kogu su infole. Samas Instagrami enamik vanaemaid ei kasuta.
Kuidas on lood turundamisega Facebookis ja Instagramis? Kumb on tõhusam ja kumba peaks näiteks mõni firma eelistama, kui ta soovib oma toodet edukalt reklaamida?
Kõik tooted ja teenused, mida on võimalik edastada visuaalselt, peaksid olemad Instagramis esindatud. Õnneks on Facebook ja Instagram ühel turundusplatformil, mis võimaldab reklaame näidata nii Facebookis kui ka Instagramis. Selle aasta edukaim sotsiaalmeediakeskkond, kuhu kõik turundajad peaksid tõsiselt investeerima, on Instagram. Facebooki reklaamilahendused on aga endiselt maailma parimad.
Kas Facebooki jagamismängud on enam tulusad?
Need pole tegelikult jagamismängud. Eesmärk pole jagamine, isegi mehhaanika ei tohiks olla jagamine. Nimetagem neid wallpostimängudeks või loosimängudeks. Ettevõte annab välja auhinna ja ootab midagi vastu. Näiteks fänniarvu kasvu, uudiskirjaga liitumisi, veebiliiklust, teadlikkust või midagi muud. Eesmärk pole saada jagamisi.
Oleme 7 aasta jooksul korraldanud ilmselt sadu loosimänge, millest parimad on saavutanud reachiks üle 500 000 Soomes ja üle 300 000 Eestis. Kusjuures 90% sellest orgaaniliselt. Lihtsalt tuleb ära tajuda ahvatlev auhind, luua atraktiivne visuaal ja mängumehaanika, mis pole lihtsalt "jaga ja võida" vaid midagi põnevamat.
Ühe loosimänguga saavutasime korraga neli erinevat eesmärki - teadlikkus (mäng jõudis väga paljudeni), fännid (loosis osalemise tingimuseks oli fänniks hakkamine), veebiliiklus (loosis osalemiseks pidid kirjutama kommentaari toote nime, mida soovid võita), ostud (mänguga andsime kaasa kõigile -30€ sooduskoodi.
Räägitakse ka sellest, et Facebook on muutnud oma algoritme. Mida see tähendab? Millist muutust tähendab see firmale ja millist muutust tavakasutajale?
Pead ilmselt silmas Facebooki uudistevoo ehk newsfeedi algoritmi ehk siis seda, kuidas valib Facebook sinu uudisvoo jaoks postitusi. Ettevõtte Facebooki lehtede orgaanilist reachi on aja jooksul vähenendud 100% pealt praktiliselt nulli. Teisisõnu, kui sul on 10 000 fänni, siis Facebooki algusaegadel nägi sinu postitust peaaegu 10 000 inimest. Praegu näeb seda postitust heal juhul 500 inimest.
Millest see sõltub? Facebook tahab näidata inimestele sisu, mis neile korda läheb. Kuidas seda mõõta? Läbi engagementi ehk siis, kui inimesed postitusele kuidagi reageerivad, näiteks klikivad midagi, siis järelikult oli huvitav ja seda näidatakse tänu sellele suuremale auditooriumile.
Turundajad peavad seega looma rohkem ägedat sisu, kui soovitakse, et see leviks orgaaniliselt. Teine võimalus on kasutada Facebooki tasulist teenust postituste levitamiseks. Tavakasutaja jaoks tähendaks see, et rohkem nähakse sõprade ja pereliikmete tegemisi ja vähem reklaami. Päriselt ei pruugi see nii olla. Esiteks sõbrad ja pereliikmed ei tooda enamasti üldse ägedat sisu ja teiseks maksavad suurfirmad ikkagi nii palju reklaamiraha, et sein on endiselt reklaami täis.
Milline võiks olla Facebooki tulevik ja kas võiks oodata lähiaastatel mõnda sootuks teist sotsiaalmeediaplatvormi, mis oleks noorte seas sensatsioon?
Legendaarne küsimus juba umbes viimased viis aastat. Facebook on oma kasutajate arvult nii pika puuga kõikidest järgnevatest üle, et sellega ei saa midagi nii lihtsalt juhtuda. Miks Facebooki populaarsus jõudis Eestisse nii hilja? Sest Orkut oli siin nii sügavalt sees ja inimesed ei tahtnud kolida kogu oma sotsiaalset-digitaalset elu üle teise võrku. Facebookil on maailmas 2,2 miljardit kasutajat, YouTube'il 1,5 miljradit. Peale neid tulevad mõned suhtlusrakendused ja 800 miljoniga järgneb Instagram, mis on Facebooki oma.
Kindlasti lisandub uusi kanaleid, uusi sotsiaalmeediaplatvorme, mis raputavad vanu dinosaurusei. Need dinosaurused kas ostavad need platvormid ära või siis kopeerivad funktsionaalsuse ja suretavad väiksemad välja.
Twitteril ei lähe tänapäeval just eriti hästi, kuigi kasutajaid on umbes 330 miljonit. Snapchat oma 225 miljoniga ei saa ka väga hästi Instagrami 800 miljonile vastu: Instagrami Story on Snapchatilt maha viksitud ja kaotab selle keskkonna kasutamise vajaduse ilmselt üsna varsti.
Noorte seas saab olla sensatsioon midagi sellist, mis võimaldab privaatsust, mida vanemad ei kasuta ja mis on mässumeelne ning vastukaaluks tavapärasele sotsiaalmeediale. Eks näis, meid ootavad igal juhul põnevad ajad ees.
Eesti sotsiaalmeediakasutuse statistikat noorte (13-18) kohta ka:
Instagramis 47 000 kasutajat
Facebookis 51 000 kasutajat
Twitteri, YouTube'i ja Snapchati kohta väljavõtet ei saa teha. LinkedIn'i kohta ei tea aga noored mitte midagi. Olen teinud ühe koolituse paarikümnele noorsportlasele, kes polnud sellisest kanalist mitte midagi kuulnud.
Lõpetuseks ka midagi noortele, kes tahavad saada populaarseks. Kuidas saada Instagrammis kuulsaks ja kui tihti ning millist sisu võiks inimene luua, et ta saaks palju jälgijaid?
Kindlasti on mingid trendid ja käitumismustrid, mis teevad ühed Instagrami kasutajad teistest edukamaks. Loetleks siis paar esmast mõtet ja jätaks ülejäänud noortele endale avastamiseks.
Kuna tegu on visuaalse maailmaga, siis on hea välimus juba pool võitu.
Sul peab olema mingi eripära, kirg, hobi, sport või asi, mis inspireeriks teisi, milles oled hea ja mis paneks teisi samuti selle poole püüdlema. Olgu need siis sinu kõhulihased, tagumik, droonilennutusoskus, fotosilm, mõttemaailm, eriline isiksus või mida iganes muud põnevat.
Sisu tuleb luua regulaarselt. Soovituslikult vähemalt 1 postitus päevas. Storysid võid sinna juurde teha lugematul arvul.
Soovitatakse hoida ühtset visuaalset stiili ja ka teemafookust, et postituste teemad ei valguks liigselt laiali.
Loomulikult aitavad kaasa humoorikad tekstid ja õigesti valitud hashtagid ehk trellid.
Koostöö erinevate teiste suure jälgijaskonnaga instagrammeritega võib tuua kiire auditooriumi kasvu.
Paras kogus õnne aitab ka.
