ARVAMUS | Mis meil viga on? Miks laseme liigikaaslasel asfaldil magada?

Kas olete märganud, et ükskõik, kuhu linna ka ei lähe, kohtad mõnda kodutut, kes kas magab kuskil pingil või kerjab raha maja nurgal? Kas oled mõelnud, kuidas ja miks ta sinna sattus? Oled kas või korragi mõelnud, et tahaks teda aidata? Aidata tal saada parem elu, kodu ja inimesed, kes hooliksid temast rohkem, kui ta ise endast hoolib.

Linnapeal jalutades on raske jätta märkamata inimesi, kes on omadega seal maal, et neil pole enam tööd, kodu, ega isegi sooju toitu. Kõik, mis neil on, on vaid viinapudel põues, mis peaks panema neid unustama elu, kuhu nad on omadega välja jõudnud.

Ma ei räägi inimestest, kes on sattunud tänavale vabadusehimust, või nendest, kes otsustasid pühendada oma elu viinakuradile.

Kuidas oleme jõudnud omadega nii kaugele, et inimesed nagu meiegi, peavad elama sellist elu. Ma ei räägi inimestest, kes on sattunud tänavale vabadusehimust, või nendest, kes otsustasid pühendada oma elu viinakuradile. Räägin nendest, kes elavad tänaval kas töökaotuse, väikese palga või hoopis kurja naise tõttu, kes kodust välja viskas. Palju on neid, kelle palk on niivõrd väike, et keeruline on isegi ots otsaga kokku tulla.

Inimene ei väsi kordamast, et tema on suure südamega, aga lihtsalt ühiskond on selline, et ei julge oma heldust välja näidata. See kõik on suur vale. Inimene teeb midagi head vaid siis, kui loodab miskit vastutasuks saada. Kui teab, et tema väiksemgi jõupingutus ei jää märkamata ja peale sellist vaeva kuhjatakse ta üle tänulikkusega.

Räägin inimestest, kes üritavad nii-öelda aidata inimesi tänaval, annavad neile ära jalanõud, mis neil jalas on või annavad neile demonstartiivselt ära kogu raha, mis neil rahakotis on. Samal ajal, kui inimene teeb seda suurt heategu, on kaasas mõni sõber, kes seda kõike filmib ja hiljem video internetti laeb. Selle inimese teod on küll head, kuid motiivid pole sugugi nii õilsad, kui esialgu tunduda võiks.

Kindlasti leidub ka neid, kes sooviksid aidata abivajajaid ja kes tõsimeeli soovivad saada elus uue võimaluse, kuid ei tea, kuidas see võimalik oleks. Kui selliseid inimesi oleks rohkem, saaksime olukorda parandada.

Kas viimased 15 aastat pole mitte olnud suur tööjõupuudus? Võiks ju luua asutuse, mis aitaks inimesed jalule. Aitaks neil selgeks õppida mõne lihtsama töö, võõrkeele või õpetada mõned eluks vajalikud teadmised. Hiljem, kui riik on aidanud rahastada sellist projekti ja need inimesed on saanud riigipalgale tööle, hakkavad nad ju ka riigile raha teenima.

Paraneks ka olukord linnas. Kas poleks mitte aus mõte? Riik rahastab kodutute jalule saamist, hiljem saab kodutu teha ausat tööd, teenides riigile selle raha tagasi ja lisaks saaks ta ka ise paremini elada.