Metsa majandamist ja loodust tundma õpetav kool

Luua metsanduskoolis õpetatavad erialad ja kooli lõpetanute töökohad on kõik seotud loodusega. Metsurite, metsamasina operaatorite, arboristide, metsakasvatajate ja maastikuehitajate elukutse valik ning edasine karjäär saavad alguse siit. Loodusturismi suunal õppinud matkajuhi eriala lõpetajad töötavad samuti looduse keskel.

Luual õppijate sõnul eristub kool juba oma asukoha tõttu teistest õppeasutustest. „Metsandust tulebki õppida metsa keskel,” räägivad nad. Koolil on oma õppemetskond, kus toimub praktiliste oskuste omandamine.

Suurem osa erialasid, mida koolis õppida saab, on ainulaadsed ja mujal Eestis neid ei õpetata. Unikaalne on metsamasinate operaatorite õpe, mille alla kuulub harvesteri- ehk langetustraktorijuhi ja forvarderi- ehk kokkuveotraktorijuhi eriala. Kooli kommunikatsioonispetsialist Toomas Kelt sõnab, et masinad on osaliselt arvutiga juhitavad ja nõuavad masinajuhilt üsna heal tasemel IT-oskuseid. „Neid masinaid on võrreldud isegi transformerite ja lennukitega,” muigab Kelt. „Kuna masinad on keerulised, on nende õpe jaotatud kolmeks etapiks. Esimest teooriaosa täiendab simulaatoritel harjutamine. Praegu on koolil seitse tehnika viimane sõna järgi komplekteeritud simulaatorit, kus õppurile avaneb selline pilt nagu reaalses masinakabiinis koos päris juhtpultidega,” lisab ta.

Mitmed simulaatorid on varustatud virtuaalreaalsusprillidega, mis annavad õppurile reaalse metsatööde tegemise tunnetuse läbi masinisti pilgu. Nende simulaatoritega saab turvaliselt õppida, et olla valmis kolmandaks ettevalmistusetapiks, kus õpilane asub praktiseerima juba päris masinate peal metsas ning siseneb reaalsesse töökeskkonda.

Õpitavate ametitega sobib hästi kokku eriala toetav kutseala – raiesport, mis on koolis populaarne. Tegu on võistlusalaga, mille maailmameistrivõistlused toimuvad sellel aastal Norras ning kuhu Eesti raievõistlejate koondise koosseisus sõidab üks kooli õpilane. „Euroopas 70ndatel alguse saanud võistlus koosneb viiest alast, mis sooritatakse mootorsaega. Puu langetamine, aja peale saeketivahetus, täpsussaagimine, kombineeritud järkamine ja laasimine – need on alad, millega meiegi kooli õpilased saavad jõudu katsuda,” räägib Kelt.

Mida õppida?

Luua metsanduskoolis jagunevad erialad kolme õppesuunda ja kooli lõpetajad saavad tööturul nõutud ja hinnatud kutsetunnistuse, mis kehtib üle Euroopa.

Metsanduse suunal saab õppida metsuri ametit. Tema on spetsialist, kes korraldab ja teostab metsatöid – metsade uuendamist, hooldamist, kaitset ja kasutamist.

Teise erialana saab õppida metsakasvataja eriala. „Sellel erialal pole eelnevat haridustaseme nõuet ja sobib hästi ka pärast gümnaasiumihariduse omandamist. Eriala on populaarne erametsaomanike seas, kuna eriala läbimisel omandavad nad kõik teadmised, mida on vaja oma metsa majandamiseks,” selgitab Kelt.

Veel on metsanduse suunal võimalik õppida arboristiks ehk puutohtriks. Nemad tegelevad nii üksikute puude (sh linnapuude) kui ka parkide kooslustega ning hoolitsevad nende säilimise ja uuendamise eest.

Metsandusvaldkonnas on võimalik õppida ka kutsehariduse kõrgeima, viienda taseme jätkuõppes metsandusspetsialistiks ja puittaimede hindajaks. Õppima asumisel on nõutav eelnev erialane tasemeõpe või töökogemus. Teiseks õppesuunaks on aiandus, kus on võimalik õppida maastikuehitaja ja -hooldaja erialadel. Lõpetajad on neljanda taseme spetsialistid, kes oskavad ehitada ja hooldada kauneid elukeskkondi ning on tööturul oodatud ja hinnatud. Kolmas kooli õppesuund on turismisuund, kus õpivad matkajuhi eriala (looduse vahendamine) õpilased, kes pärast lõpetamist saavad tööd loodusturismi ettevõtetes.

Tehnilised oskused

Õpe koolis tugineb väga paljuski IT-oskustele, pea iga eriala on tugevalt sellega seotud. Näiteks metsurid peavad saama selgeks andmebaaside haldamise, erinevad kaardirakendused ja GPS-seadmete valdamise. Maastikuehitajad peavad oma soove oskama ehitusjoonistesse joonestada. „Tõenäoliselt peavad nad üsna varsti olema valmis kliendile kolmemõõtmelist visiooni esitama, enne kui töödega pihta hakkavad,” on Kelt kindel.

Lisaks arvuti tundmisele oodatakse selle eriala inimestelt nii ehitusoskuseid kui ka taimede tundmist, et kõik planeeritu ellu viia. Vaatamata sellele, et eriala eeldab vajadusel füüsilise jõu kasutamist, sest üks sillutisekivi võib kaaluda kuni kaheksa kilo, on selles õppes rohkem tüdrukuid.

Tuleb kasuks

Huvi looduse vastu on üheks märksõnaks, miks tulla Luuale õppima. „Meie õpilane peab tahtma teha tööd väljaspool kontorit – värskes õhus keset metsi ja loodusmaastikke. Õpilane peab loodust armastama ja austama,” lisab Kelt.

Aiandushuvi ja meisterdamissooviga noorele sobib maastikuehitaja eriala. Kasuks tuleb käeline osavus ja joonistusoskus – tahe näha oma töö vilju valminuna ja soov ilu ning harmooniat enese ümber luua.

Matkajuhi eriala sobib neile, kellel on olemas loodus- ja matkamishuvi ning tahe seda teistele atraktiivselt vahendada.

Kool on loodus- ja metsahuviliste hulgas hästi tuntud, siin õpib inimesi mitmest põlvkonnast. Koolil on hea koostöö ettevõtetega, kes pakuvad õppijatele praktikakohti, vajadusel aitab kool leida noorele sobiva praktikakoha võimalikult kodu lähedale. „Pole sugugi harv juhus, kui pärast edukat praktikat pakutakse noorele seal ettevõttes ka alalist tööd,” lisab Kelt. „Rahulolu koolis saadud teadmistega on suur. Nii näitas viimane haridus- ja teadusministeeriumi kutseõppeasutuste vilistlasuuring, et üle 90% Luua metsanduskooli lõpetajatest töötasid lõpetatud erialal ja üldine rahulolu oma kooliga on õppijatel kõrgem võrreldes teiste koolidega.”