Oma pikas hüvastijätukirjas on näha, kui palju armastust oli Parisel oma vanaisa vastu.

"Veeta need viimased hetked sinuga oli ilmatu tähtis. Rääkida sulle kõik, mis ma tahtsin sulle öelda, enne seda, kui sa lahkud, oli õnnistus. Kõik, kes tulid sind külastama, tulid armastuse, austuse ja suure uhkusega nende südames."

Lisaks märkis Paris ära, et tema on esimene "tõeline Jackson, kelleta ei oleks ükski Jackson niisuguste saavutustega hakkama saanud."