Põnev erialavalik | Aiandus pole pelgalt hekipügamine ja lilled, see on toidutootmise kunst

Sõna "aiandus" kuuldes seostub see ala inimestele sageli hekipügamise ja lillede kasvatamisega, kuid valdkond on oluliselt laiem. Tänased aianduse tipud ühendavad mulla- ja taimeteaduse nii, et inimeste lauale jõuaks võimalikult kasulik ja kvaliteetne toit.

Et taimne toit oleks ka tulevikus ohutu ja veelgi kvaliteetsem kui täna, tehakse Eesti Maaülikoolis järjepidevat uurimistööd ning õpetatakse noori oma ala tippspetsialistideks. Äsja jõudis tööturule uus ring spetsialiste. Verivärsked tudengid alustavad teadmiste ammutamist taas sügisel.

Unustatud supermari

Üheks tänavuseks lõpetajaks maaülikoolis on Jorma Kütt, kes plaanib õpingute ajal omandatud teadmisi hakata kasutama oma Jõgevamaal asuvas marjatalus. Üheks tema lemmikuks uurimisaineseks on aroonia, mida ta ka ise kasvatab.

"Aroonia on Eestis tasapisi unustuste hõlma vajunud mari, mis on tegelikult ülikasulik," kinnitab Jorma Kütt. „Tugevdab tervist ja aitab paljude hädade korral,“ kiidab ta vilja, mida ta on praeguseks mõned aastad lähemalt uurinud. Arooniamahl hoiab vererõhu kontrolli all ning aitab ennetada veresoonkonna- ja südamehaigusi.

Marjadest saadavaid üliväärtuslikke aineid vajab inimene aasta ringi, kuid värskeid marju saame teadupärast ainult suvel. Nii on aiandusteadlaste ja ka tudengite üheks uurimisteemaks, kuidas säilitada kergesti lagunevaid antioksüdante. Marju külmutatakse, kuid neist tehakse ka erinevaid saadusi, olgu selleks siis mahl, moos, külmkuivatatud toode või vein. Selle viimasega on märksõnaks mõõdukus, rõhutas Jorma Kütt. Ta lisas, et mõnesid kasulikke aineid on tõesti kõige lihtsam säilitada kääritatud joogis.

Aiandust õppides huvi selle ala vastu aina süveneb, kinnitas Jorma Kütt. Kuidas loodus ja taimed omavahel suhestuvad. Kuidas mingi stress taime rakkude tasandil tekitab kasulikke või kahjulikke kõrvalprodukte ja millised on nende saaduste mõjud inimesele.

Avarad õppimisvõimalused

Võib kõlada uskumatuna, aga inimest võib vaevata ka õunaallergia. Allergeene on oma teadustöös uurinud aianduse magistriõppe tänavune lõpetaja Rachel Puusta. Erinevaid Eesti õunapuusorte uurinud noor teadlane tõdeb, et allergeenide hulk sõltub suuresti sordist ning sageli võib kase õietolmu allergia all põdevatel inimestel avalduda õuna süües ristallergia.

Hüpotees, et mahemeetodil kasvatatud õuntes on allergeene vähem, ei leidnud teadustöös tõestamist. Uue uurimussuunana tahavadki teadlased nüüd kindlaks teha, kas ja kui palju mõjutavad erinevad keskkonnategurid õuntes ning puuviljades laiemalt allergeenide teket.

Et tegemist on maailmas üsna uue uurimissuunaga, saavad üliõpilased ja noored teadlased lüüa kaasa rahvusvahelistes projektides ning õppida palju ka välismaal. Ka Rachel Puusta õppis välistudengina Saksamaal Müncheni tehnikaülikoolis ning sai seal oma uurimistöö jaoks allergeene määrata. Võimalust välismaal õppida tasub maaülikoolis tudeerides kindlasti kasutada, soovitas Rachel Puusta. „See oli vägev kogemus. Õppimisvõimalusi on palju ja stipendiumid toetavad.“

Lõbus peab olema!

Tudengite kinnitusel teeb aianduse ala õppimise unikaalseks asjaolu, et kõigi õppejõududega jäävad kontaktid alles. Nimelt vajavad praktikud pidevalt uusi teadmisi, et areneda omal alal edasi ja olla oma ettevõtmistes konkurentsivõimelised. Omavahel pidevalt suheldakse ja peetakse nõu. „Koostöö õppejõududega jätkub ka pärast lõpetamist ja see ongi kõige tähtsam,“ leiab Jorma Kütt.
Õppimine lihtsalt peab olema huvitav ja lõbus, leidsid tänavused lõpetajad. Maaülikoolis õppimine nende kinnitusel seda kindlasti ka oli.