ARVUSTUS | "Sicario: Soldado päev" on järg, mida keegi ei soovinud, aga välja kukkus ikkagi suurepäraselt

Kolmele Oscarile kandideerinud 2015. aasta põnevik "Sicario" oli stsenaristilise, visuaalse, lavastusliku ja karakteripõhise pinge ehitamise meistriklass. Teine osa "Sicario: Soldado päev" pole otseselt parem, kuid üllatusi siiski jagub.

Esimene "Sicario" oli meistriteos suuresti tänu viiele komponendile: Hollywoodi nõutuimaks režissööriks kujunenud Denis Villeneuve ("Vangistatud", "Saabumine", "Blade Runner 2049", valmimisjärgus olev "Dune"), rambivalgusesse tõusnud stsenarist Taylor Sheridan ("Hell or High Water", "Wind River"), nüüdseks meie hulgast lahkunud helilooja Jóhann Jóhannsson ("Saabumine", "Kõiksuse teooria"), parimate operaatorite hulka kuuluv Roger Deakins ("Blade Runner 2049", "Ei ole maad vanadele meestele", "Skyfall", "Jesse Jamesi tapmine argpüks Robert Fordi käe läbi") ning näitlejad, kelle hulgas olid peaosalist kehastanud Emily Blunt ("Kena vaikne kohake", "Homse piiril") ning kõrvalrollides Benicio del Toro ("21 grammi", "Narkoäri") ja Josh Brolin ("Ei ole maad vanadele meestele", "Milk"), keda võib nimetada juba aasta näitlejaks, sest lisaks "Sicario" järjele astus ta üles veel kahes järjes "Deadpool 2" ja "Tasujad: Igaviku sõda" ning juulis näeme teda ka Netflixi filmis "The Legacy of a Whitetail Deer Hunter".