Kas üks parimaid sõjafilme "Reamees Ryani päästmine" põhines tegelikult ka tõestisündinud lool?
Režissöör Steven Spielbergi "Reamees Ryani päästmine“ ("Saving Private Ryan“, 1998) naelutab tänini filmivaatajad kohe toolidele, kui filmi alguses kujutatakse Normandia dessanti. Film keskendub grupile Ameerika sõduritele, kes lähevad otsima Ryanit, et ta koju viia, sest tema vennad on lahingus juba surma saanud. Film nomineeriti 11 Oscarile, millest võitis viis, sealhulgas ka parim režissöör.
Paljude jaoks on üllatav aga see, et film põhinebki tõsielusündmustel, mille keskmes olid neli venda, kelle saatus oli samuti küllaltki traagiline.
Tõsieluline lugu
Kui vennad Fritz, Bob, Preston ja Edward Nilan liitusid sõjaväega, saadeti iga vend erinevasse üksusesse. Nilani vennad olid pärit Tonawanda linnast New Yorki osariigist.
16. mail 1944. aastal, mis oli pisut vähem kui kuu aega enne saatuslikku Normandia dessanti, võtsid jaapanlased Edward Nilani pantvangi. Kuidas? Edward hüppas langevarjuga Burma džunglisse, kuid maandus sihtkohast pisut eemal. Kuigi ta suutis jaapanlaste eest mõnda aega põgeneda, saadi mees kätte. Jaapanlased viisid ta sõjavangidele mõeldud laagrisse. Edwardi meeskond ei kuulnud temast rohkem midagi ja seetõttu arvasid nad, et mees on surnud.
Bob Niland suri rannas kangelasena 6. juunil 1944. aastal. Ta nõustus vabatahtlikult jääma teistest maha koos kahe mehega, et ülejäänud tema meeskonnaliikmed saaksid põgeneda. Nende plaan aeglustas küll sakslaseid, kuid kuulipilduri taga olnud Bob sai kahjuks surma.
Järgmisel päeval sai Preston Niland Utahi rannas surma. Ta elas küll suuremad lahingud üle, kuid suri, kui üritas üle võtta suurtükipatareid, mis lasi põhja Ameerika hävitaja.
Teade, et Bob, Preston ja oletatavasti ka Edward olid surma saanud, jõudis kiirelt valitsuseni ja seal edasi proua Nilandini. Naine sai kõik kolm surmateadet samal päeval. Tema ainuke lohutus oli kiri Fritzilt, kes uhkeldas enda sõjasaavutustega. Ta kirjutas oma kirjas emale, et isa sõjajutud Hispaania-Ameerika sõjast jäävad nüüd tahaplaanile, sest tal on paljud vinged lood jutustada. Fritzil polnud aga aimugi, et tema vennad on juba surnud.
Kui sõjaministeerium kuulis, et kolm venda neljast on hukkunud, otsustati, et neljas vend tuleks surmasuust päästa ja koju viia. Täpselt nii nagu filmis.
Niisiis sai 501. rügemendi kaplan isa Francis Sampson ülesandeks leida Fritz ja kindlustada, et mees jõuab turvaliselt koju. Peale Normandia dessanti läks Fritz 82. õhujõudude divisjoni, et kohtuda oma venna Bobiga. Kohale jõudes sai Fritz teada, et tema vend oli lahingus surma saanud. Õnneks jõudis Sampson aga sinna ja ütles Fritzile, et nüüd on aeg koju minna.
Fritz saadeti laevaga Inglismaale ja sealt New Yorki osariiki, kus ta töötas ülejäänud aja sõjaväepolitseinikuga. Kodus leinas Fritz koos vanematega oma vendi, kuid ühel päeval said nad rõõmustava teate.
Selgus, et 1945. aasta maikuus leiti elusana Edward Niland. Arvati, et ta oli surma saanud, sest peale ebaõnnestunud langevarjuhüpet polnud mehest ei kippu ega kõppu. Selgus, et Edward vabastati Burmas asuvast sõjavangide laagrist ja ta oli teel kodu poole.
Kuigi kaks venda said sõjas surma, siis ellujäänud vennad Fritz ja Edward elasid ülejäänud elu oma kodulinnas Tonawandas New Yorki osariigis.
Vennad Sullivanid
Kuigi "Reamees Ryani päästmine" on omaette lugu, siis poleks see võib-olla tundunud nii traagiline, kui poleks olnud vendasid Sullivane, kes teenisid ka Teises maailmasõjas.
Iowa osariigist pärit Sullivanid olid nagu vennad Nilandid: perekond sõdureid. Peres oli kokku viis venda: George, Frank, Joe, Matt ja Al. Nad kõik liitusid mereväega samal päeval 1942. aastal. Kui nad mereväkke astusid, oli neil üks kindel soov: nad astuvad teenistusse kõik koos ja neid suunatakse ühte kohta. Kuigi mereväes oli kirjutamata reegel, et vendasid ühte kohta ei saadeta, siis Sullivanide puhul tehti erand.
1942. aasta 13. novembri hommikul Guadalcanali lahingu käigus laeva, millel kõik viis venda olid, jaapanlaste allveelaeva torpeedo. Laev lendas silmapilgselt õhku ja kõk viis venda hukkusid. Just seetõttu saadetigi vennad eraldi kohtadesse, et ei juhtuks nii nagu läks vendade Sullivanidega.
Kuidas erineb aga film päriselust?
Filmis jäi ellu ainult reamees Ryan ja kõik tema kolm venda said surma. Päriselt jäi aga Fritzi vend Edward ellu. Filmis näidatakse, kuidas Ryanit läheb päästma grupp sõdureid ja kogu draama keritakse üles otsimise käigus. Päriselt läks Fritz Nilandit otsima ainult kaplan.
Samas on mõistetav, miks Ryani päästmise ümber ehitati üles suur päästemissioon, sest see muudab filmid dramaatilisemaks ja erakordsemaks.
Allikas: allthatsinteresting.com
