"Kui üks minu raadiokolleeg talle helistas, ütles ta, et ärge pikalt rääkige. Eks ma võtan oma kohvrid kaasa ja maksate mu pagasi kinni," meenutas Pihel.

"Suurna tuli raadiomaja teise stuudiosse. Pani oma seadmed üles, mida oli tõesti palju," muljetab Pihel. Seejärel palus Alar Suurna meestel ruumist lahkuda ja ütles: "ma kuulan nüüd toa ära, harjutame oma kõrvad ja hakkame tööle."

"See, mida ta "Kaelakee häälega" tegi oli lausa spielbergilik maagia. Keegi paneb oma kuldse käe peale, üks lugu tuleb välja ja teine läheb sisse," rääkis Pihel Vikerraadios.

Samas arvab Pihel, et Priit Pajusaar ja teised muusikud, kes sellega seotud olid tol hetkel, õppisid ka pöörselt palju uusi teadmisi juurde. Priit Pajusaar meenutab, et ta oli ise kogu asja kõrval ja Suurna õpetas lahkelt igasuguseid nippe, kuidas muuta lugu elavamaks. Ta lisab, et Suurna tegi "peeneid väikseid nükkeid", millest neil sellel hetkel aimugi polnud.

Kuula täispikka saadet SIIT.

Allikas: Vikerraadio