IT-süsteemide nooremspetsialist on laiapõhjaline eriala, mille omandanud spetsialist oskab ehitada ja hallata arvutivõrke, ta on kursis erinevate operatsioonisüsteemidega, tunneb rakendusservereid ja -tarkvara ning skriptimisvahendeid. Lihtsamalt selgitades on IT-süsteemide spetsialisti ülesanne panna erinevad seadmed omavahel võrgu kaudu suhtlema ning teha sellega inimeste töö kontorites või ettevõtetes mugavamaks.

Kui arvutisüsteemid toimivad tõrgeteta, siis on töö tehtud hästi ja inimesed isegi ei tea, kes on töö taga. Kui aga midagi juhtub, on häiritud kolleegid ukse taga ootel ning siis aitab oskus stressiolukorras rahulikuks jääda või sõbralik huumorimeel. Igale IT-spetsialistile kulub ära süsteemne mõtlemine, analüüsivõime ning tehniline taip.

Noorema tarkvaraarendaja põhitöö on tarkvara lähtekoodi kirjutamine ja tehniliste lahenduste loomine – olgu selleks siis mõni veebileht, andmebaas, mobiiliäpp või spetsiifilisem lahendus. Kindel on, et tarkvaraarendus on üks kiiremini arenevaid valdkondi kogu maailmas ja head tarkvaraarendajad on kõrgelt hinnatud. Et aga saada spetsialistiks, kelle palgatase algab Eesti keskmise juurest, on vaja hästi osata vähemalt ühte programmeerimiskeelt, tunda operatsioonisüsteeme ja süsteemide integreerimist, testimist ja dokumentatsiooni koostamist. Edu saadab teravaid pliiatseid, kes suudavad tänapäeva infotehnoloogia abil kõikvõimalike valdkondade probleeme lahendada – idufirmadest suurkorporatsioonideni.

Vaid hea tarkvaraga tänapäeval edu ei saavuta, sest konkurentsitihedas maailmas hindavad kodulehtede, e-keskkondade ning muude rakenduste kliendid ja kasutajad mugavust. IT-lahendused peavad olema lihtsad ja loogilised kasutada ning selleks, et arendusprotsessi läbi kliendi silmade näha, asub tööle kasutajakogemuse disaini nooremspetsialist. Ta uurib välja, mis oleks kasutaja jaoks parim lahendus ning analüüsib, milliseid probleeme võib veebilehte või äppi/rakendust kasutades tekkida. Selle info saamiseks tuleb kasutajatega suhelda ning loodavaid lahendusi testida.

Kuigi see kõik tundub lihtne, peab kasutajakogemuse disainer teadma ja oskama nii IT-tehnoloogiaid kui ka tootearendust, olema loova natuuriga disainer ning tarbijate psühholoogia ja käitumismustrite tundja ning lõpuks nägema nii arendusprotsessi suurt pilti kui ka väikesi detaile. Ühtlasi peab olema hea meeskonnatöötaja ja suhtleja, kes erinevad pooled kokku toob. Nii mitmekülgsete oskuste tasuks on aga põnevad projektid ning pidevalt kasvav nõudlus spetsialistide järele.

Süsteemiadministraator on spetsialist, kes loob IT-süsteeme ning tagab nende süsteemide töökindluse ja kasutatavuse. Ta oskab planeerida ja üles ehitada arvutisüsteeme, installeerida andmebaase ja uuendada programme, varundada andmeid ning ennetada turvaauke. Tartu Kutsehariduskeskuses saab süsteemiadministraatori erialale õppima tulla vaid eelneva IT-hariduse või vähemalt viieaastase töökogemusega IT-spetsialist, sest tegu on viienda taseme õppega, mille lõppedes saab sooritada IT-akadeemiate (Microsofti, CISCO, Mikrotiki võrguakadeemia) eksamid.

Süsteemiadministraatori karjäär on perspektiivikas valik, sest nii olemasolevate süsteemide töös hoidmiseks ja parendamiseks kui ka uute arendamiseks on vaja tegijaid. Mida rohkem on arvutisüsteeme, seda enam vajatakse süsteemiadministraatoreid.

Omamoodi arvutisüsteemid, mida ehitada, programmeerida, seadistada ja hooldada, on ka tootmis- ja teenindusettevõtetes ning isegi kodudes. Mehhatroonik on spetsialist, kes oskab erinevaid tööstusseadmeid programmeerida, omavahel suhtlema ja tööle panna. Ka neid oskusi läheb vaja üha laiemalt, sest tootmisliinidele lisaks juhivad erinevad seadmed meie läbipääsu- ja turvasüsteeme, panevad tööle kütte- ja ventilatsiooniseadmeid ning lahendavad muid ülesandeid, mis elu lihtsamaks teevad. Mehhatroonik mõistab peale programmeerimise veel automaatikat, elektroonikat ja mehaanikat ning on seetõttu nõutud spetsialist väga paljudes ettevõtetes. See on tulevikueriala, mida tasub kindlasti õppida!

Jaga
Kommentaarid