10. „Forrest Gump”

Kui elu oleks šokolaadikarp, oleks Forrest Fump see esimene komm, mille haaraksid. Robert Zemeckise ja Tom Hanksi jutustatud lugu mehest, keda pole just õnnistatud tavapärase intelligentsiga, kuid kes on sellegipoolest nutikas, on lihtsalt puhas kuld! Muidugi kui küsida arvamust raamatu autorilt Winston Groomilt, jätaks ta kahtlemata selle filmi siit nimekirjast välja.

9. „Kääbik” („The Hobbit”)

Olgugi et „Kääbiku” filmitriloogia on kahest J. R. R. Tolkieni sulest ilmunud saagast see nõrgem, on Peter Jackson suutnud siiski päris veenvalt selle maagia taaselustada. Teeskleme lihtsalt, et „Smaugi laastatud maad” („The Desolation of Smaug”) ei ilmunud ja tulemusega võib igati rahule jääda.

8. „Charlie ja šokolaadivabrik” („Charlie and the Chocolate Factory”)

Paljudele fännidele võib olla vaidlus selle ümber, milline Roald Dahli lõpmata vaimukas lasteraamat pakub siis ikkagi kõige vägevama kinoelamuse, võrdlemisi mõttetu. Olgugi et „Willy Wonka ja šokolaadivabrik” paistab silma Gene Wilderi mängitud armastusväärse tegelaskuju ja meeldejäävamate laulude poolest, on filmis „Charlie ja šokolaadivabrik” säilitatud jällegi rohkem Dahli n-ö tumedamaid toone ning see on ka oma lavastuselt moodsam. Rahvas on otsustanud Charlie kasuks, aga võib ju arvata, et otsustades mõeldi ikkagi tagasi ka 1971. aasta klassikale („Willy Wonka ja šokolaadivabriku” ilmumisaasta – toim).

7. „Roheline miil” („The Green Mile”)

Teine autor, kes on siin nimekirjas lausa kahel korral ära mainitud (esimene Tolkien – toim), ei ole keegi muu kui kirjanduse suurkuju Stephen King. Olgugi et teine tema teosel põhinev film „Shawshanki lunastus” („The Shawshank Redemption”) on siin nimekirjas kõrgemal kohal, ei vähenda see mitte mingil moel „Rohelise miili” väärtust. Kõik on eelistuste küsimus – siin mängus kaotajaid ei ole.

6. Bourne'i saaga

Fännid on pidanud hääletamisel olulisemaks ilmselt filmi ennast kui selle raamatule vastavust. Kõik, kes on Robert Ludlumi originaalnovelle lugenud – alustades 1980. aastal avaldatud „Bourne'i identiteediga” – on ühel nõul, et pea ainus, mis filme originaalteostega ühendab, on nimi.

5. James Bondi saaga

Sellest, kuidas James Bondi saaga on aastakümnete jooksul muutunud, võiks lausa esseid kirjutada. Mõnel juhul on film Ian Flemingu algupärasest nägemusest niivõrd eemale kaldunud, et on lausa ime, et Fleming pole Baron Samediga lepingut sõlminud, et lasta end elustada ja kõige selle eest jõhkralt kätte maksta. Juhul kui on aga päris hästi raamatu süžeed järgitud, nagu filmides „Tema majesteedi salateenistuses” („On Her Majesty's Secret Service”), „Luba tappa” („License To Kill”) või isegi „Casino Royale”, pole raske aru saada, miks Bond endiselt nii suur tegija on.

4. „Sõrmuste isand” („The Lord of The Rings”)

Seda võis arvata, et „Sõrmuste isand” siia tabelisse jõuab. Selle kõrge koht võrreldes „Kääbusega” tõestab ka, kuidas publik mõlemale n-ö üle võlli saagale reageeris. Tolkieni suurteos on praegu täpselt sama hinnatud kui päeval, kui see esimest korda avalikkuse ette jõudis.

3. „Shawshanki lunastus” („The Shawshank Redemption”)

Arvestades kui ilus film on „Shawshanki lunastus”, võib isegi pisut pettunud olla, et see kolmandal kohal lõpetas. Siiski, kolmas koht või mitte, Stephen King ja Frank Darabont on hakkama saanud imelise filmiga, mis mõjub täpselt sama hästi nii esimesel kui ka neljasajandal vaatamisel.

2. „Jõululugu” („A Christmas Carol”)

Kui „Jõululugu” ei ole veel murdnud rekordit kui enim ekraniseeritud kirjandusteos, peab see igatahes selles edetabelis väga kõrgel kohal olema. Charles Dickensi pühade klassika on lihtsalt niivõrd kergesti kohandatav – olgu põhjuseks siis ajastutruu kontekst või võimalus see lihtsasti mõnda teise aega või kultuuri üle kanda –, et seda on võrdlemisi keeruline ära rikkuda.

1. Harry Potteri saaga

J. K. Rowlingu kirjandusmaailm on brittide hinnangul valitseval kohal. Hoolimata mõnedest äärmuslikest ümbertöötlustest ja väljajättudest, mida on aja jooksul ette tulnud, on film siiski oma koha vääriline. Need filmid on tõesti parimad raamatu ekraniseeringud – olgugi et sündmustik ei vasta alati üks ühele kirjandustekstile, on Rowlingu vaimu- ja sõnamaailma tabatud imetabaselt.

Allikas: Cinemablend.com