"Kust tuleb liha päriselt? Millist elu elab vabajooksukana ja kuidas maitseb supp, mis valmistet päris lihast? Tule I Land Soundi söögialale ja võta osa Pajuvärava kukesupi töötoast!" kutsus Hanso lahkelt, teenides aga otsekohe pahaseid kommentaare, kus teda noomitakse austusest loomade ja lindude vastu mitte veriste lihakehadega pilte üles riputama.

Vihastele kritiseerijatele jagas Hanso meelsalt vastuseid: "See ongi see, mille pärast neid töötube teen: et inimene teaks, kust ja kuidas liha tuleb. Et see ei tule poest pakist, et see lind on elanud kõige paremat võimalikku liigiomast elu ja et need inimesed, kes liha söövad, oskaksid hinnata seda tööd ja protsessi, kuidas see kõik päriselt käib ja tarbiksidki vähem liha ja valiksid vabakasvatatud, mitte "tehase" toodangut."

Kroonikale antud kommentaaris sõnas Hanso, et tema töötubade eesmärgiks on näidata, milline vahe on vabajooksu- ja nn tehasetingimustes kasvanud linnu lihal, tutvustada talupidamist ja näidata inimestele, kuidas ausasti ja austusega peetud liha päriselt meie lauale tuleb. "Inimeste ette tulevad värskelt ja kõige vähem stressitekitavalt eluta jäänud linnud, kellel on olnud kõige liigiomasem vabajooksulinnu elu. Inimeste ees ma kedagi ei tapa. Tegelikult ma ei tapa ise üldse linde, vaid palun seda teha mõnel lähedasel inimesel, kellest ma kindlasti tean, et ta oskab seda nii teha, et lind ei kannataks. Ma ise ei julge," tunnistas Hanso.

Ta kirjeldas üksikasjalikult ka tööprotsessi, millega valdav enamus linnainimesi iialgi kokku puutunud pole: "Et linnurümpa sulgedest puhastada, ajan vee kuumaks, kastan linnu sinna sisse, et suled kergesti lahti tuleks ja näitan inimestele, kuidas kana kitkumine käib. Soovi korral saavad julgemad proovida. Siis eemaldan sisikonna, näitan siseorganeid ja jutustan, mis vahe on kodus kasvanud ja vabalt elanud linnul ja sellel lihal, mida meile enamasti poest müüakse. Kui lind on puhas, suled eemaldatud, sisikond väljas ja gaasipõletiga ka karvakesed eemaldatud, läheb ta keema puljongiks, et siis mõne tunni pärast saada maitsvaks supilihaks. Juurde juurikaid ja muud ja ongi valmis. Täpselt selline supp nagu meie vanaemad kunagi tegid."

Sotsiaalmeedia postitust tabanud kriitika kohta arvab Hanso, et ju siis on inimesed tõepoolest tundlikud ja peata kana tundub kuidagi õõvastavam kui valmis filee kuskil taldrikul. "Minu jaoks on ainus vahe see, et minu peata lind on saanud hea elu, aga see filee tõenäoliselt mitte. Üldiselt ma arvan, et inimesed võivad liha süüa, aga ma kindlasti soovitan alati võimalusel valida vabajooksu looma liha. Masstootmist ma loomasõbralikuks ei pea ühelgi juhul. Et kui, siis ikka päris liha," lisas ta.