ARVUSTUS | Suurepärane "Kuumad suveööd" on kõrvetavalt kuum nostalgiareis 90ndatesse

"Kuumad suveööd" ("Hot Summer Nights") võib pealkirja põhjal tunduda nagu järjekordne noortefilm, aga tegelikult jutustab see loo hukkaläinud noorusest, keelatud ainetest ja n-ö metsikust Ameerika armastusest, mis võib juhtuda siis kui astud valele teele ja ees ootab hulk probleeme.

Tõenäoliselt on see üks käesoleva aasta ainsaid filmielamusi, kus lõpus kananahk käevartele tuleb. Kohe päris ausalt. Kui algus kulgeb mõnusa ja vähe vabama minekuga, siis ühel hetkel teeb film silmnähtava kannapöörde. See film lihtsalt lummab vaatajat. Kõik need 90ndate alguse tundmused, tegelaste olek, riietus ja muusika – juba sellepärast kujunes "Kuumad suveööd" selle aasta üheks lemmikuks.

Peaosalist kehastava Timothée Chalameti ("Lady Bird“, "Kutsu mind oma nimega") karjäär jätkub endiselt väga kõrge noodiga, kuigi noormees on alles 22-aastane ning seniseid rolle arvestades tekibki küsimus, et kuhu edasi? Tulevikku vaadates paistab silma sõltuvusest kõnelev "Beautiful Boy", mis praeguse vastukaja põhjal kujuneb samuti tänavuse auhinnahooaja lemmikuks.

"Kuumad suveööd" peategelane Daniel (Chalamet) on tagasihoidlik ja nohiklik poiss. Veidi nukker minevik selja taha jätta ja uus algus võiksid olla just talle, kuid siis saab Daniel tuttavaks halbade kommetega, ent üsna seltsiva Hunteriga (Alex Roe) ja asi muutub adrenaliinirohkeks. Süütust algusest hakkab välja kujunema hoopis narkoäri ja noor poiss tunneb end juba tõelise ässana, mis muidugi lõpeb kehvasti. Kõike seda jutustatakse Danieli kaadritaguse hääle abil ning selline stilistiline valik koos imeilusa operaatoritööga muudab filmi väga kaasahaaravaks.

Suurepäraselt jutustatud draamafilm kuumast suvest, selle jooksul tehtud rumalustest ja suurest armumisest pole ülemäära keerulise sisuga, kuid valitud vorm kannab loo siiski kenasti välja.

Peategelase armastatu rollis näeme Maika Monroed ("Külaline", "See jälitab sind"), kes on sarnaselt Chalametile üdini professionaalne noor näitleja ja seda oli eriti tunda nende kahe sütitavast ja eriti kuumast ekraanikeemiast.

Arvestades, et tegu on režissöör Elijah Bynumi debüütfilmiga, siis võiks kriitika osas teha teatavaid allahindlusi, aga seda pole lihtsalt vaja, sest kõik oli olemas - üldine tunnetus töötas ja atmosfäär tabab otse märklauda. Lisaks saab film kriminaalsele tegevustiku taustal hästi hakkama ka karakteritest põrkuva huumori kasutamisega ning sellise filmi juures oli see ka hädavajalik.

Mõnusad koolipoisilikud naljad, tabavad dialoogid koos põnevate minimalistlike kaameravõtetega üllatasid mind positiivselt ja viis sujuvalt tagasi n-ö retroaega, kus kõlas vanakooli muusika, noored mängisid lõbustuspargis või kaubanduskeskustes arkaadmänge ja Arnold Schwarzenegger oli "Terminaator". "Kuumad suveööd“ õhustik on niivõrd veenev, et tundubki nagu oleks tegu filmiga samast ajast, mil lugu aset leiab.

Kuum armusuhe, keerulised olukorrad ja pöörane minnalaskmine teeb sellest kõigest väga meeldejääva elamuse. Õpetliku iseloomuga filmi verinoortele vaatajatele ei soovitaks, küll aga vähe küpsemale publikule, kes filmi olemust paremini mõistab. Kui oled noor ja plaanid suvel hulle tempe teha, siis hoia alt – tagajärjed võivad olla valusamad kui arvad. Süütu mäng väljub kontrolli alt ja ees on ootamas peadpööritav kriminaalne segadus. Rumalast naiivsusest saab tõeliselt kuum ja kõrvetav lugu, mille lõppu sa võib olla juba ehk aimad, aga see pole sugugi segav faktor.

Muuhulgas ka keelatud armastusest rääkiv "Kuumad suveööd" muutub üsna kiirelt karmiks ning ohtlikuks narkoäriga seonduvaks krimifilmiks, kus suvisest lõbust jäävad järele vaid kiirete autode põgenev kummivilin.

"Kuumad suveööd" on praegu kinodes.