Nipiraamatule antud intervjuus ei salga Katrin, et kunsti kogumine oli tema jaoks ka teadlik pensionifondi kasvatamine ja tagala loomine: "Minu lapsepõlv möödus 1990ndatel, mil ühed olid rikkad ja teised vaesed. Mul oli kindel siht saada endale parem elu, saada ära Tartu äärelinnast, minna maailma ja olla parimate hulgas."