ARVUSTUS | Klišeeline, laisk ja ilmetu õudusfilm "Värav teispoolsusesse"
Kohmaka eestikeelse pealkirjaga "Värav teispoolsusesse" pakub silmailu ja avastamisrõõmu eelkõige neile, kel huvi hiiglasuurte vanaaegsete tondilosside vastu. Eraklikku ja üksildast asukohta kasutatakse õudusfilmides atmosfääri loomiseks sageli, küll aga on enamasti tegevuspaigaks pigem vana kriuksuvate põrandate ja ustega puumaja kui suursugune mõis või loss.
Paraku paistabki sedasorti filmides pahatihti esile pigem uhke võtteplats kui sisu ja teostus; meenuvad näiteks "Veripunane mäetipp" ("Crimson Peak", Guillermo del Toro) ja "Deemonite loss" ("The Haunting", Jan de Bont), mis samuti silmailu arvelt stsenaariumiga lati alt läbi on jooksnud.
"Värav teispoolsusesse" jääb neile aga alla ka visuaali poolest, kuna aukartust äratavast võtteplatsist hoolimata on režii märkimisväärselt keskpärane ning värvigamma nõnda kitsas ja hall, et mingist vaatemängulisusest siin rääkida ei kannata. Välja näeb "Värav teispoolsusesse" umbes samasugune nagu mullune "Amityville: Kurjuse ärkamine" ("Amityville: The Awakening") ja too võeti üles ilmselt seebikarbiga.
Kui hoone, milles film üles on võetud, korraks kõrvale jätta, on teose suurim tõmbenumber näitlejateansambel – või siis vähemalt peaks nii olema. Loo keskmes on probleemne tütarlaps Kit (rollis endine lapstäht AnnaSophia Robb), kes saadetakse ühes nelja teise "erilise" tüdrukuga eksklusiivsesse Blackwoodi internaatkooli, kus pole suurt kedagi peale paari õpetaja ja kurja direktrissi madam Duret' (tüütu prantsuse aktsendiga Uma Thurman).
Niisiis on karaktereid vähe ja nende mängumaa piiratud, peaks nagu igaühele ekraaniaega ja tegevust jätkuma – tüüpiline "ensemble cast" sorti lugu. Kahjuks on stsenaarium kirjutatud nõnda laisalt, et kõrvalosades olevad tüdrukud võiksid samahästi ka olemata olla, kuna tegevust ja avastamisruumi jagub ainult ühele. Õnneks on Robb, kellel lasub vastutus film vaatajale maha müüa, piisavalt sümpaatne ja hingega asja juures, et publik enda käekäigust hoolima panna.
Siiski-siiski: õudusfilmifänni silmad lööb särama Isabelle Fuhrman, kes 2009. aasta menukis "Orb" ("The Orphan") Eestist pärit Estherit kehastas. Nüüd on tüdruk suureks sirgunud ja suundub Blackwoodi internaati, kahjuks aga mitte peategelasena. Sümpaatsete näitlejateta poleks filmil suurt midagi ette võtta. Kuigi loo keskne müsteerium on kontseptuaalselt huvitav ja idee uudne, ei piisa sellest, et tervikuna veenvat filmi välja võluda.
"Värav teispoolsusesse" komistab liialt paljude klišeede otsa, et tõsiseltvõetavana mõjuda, ning kuigi koomika (küllalt lapsik) paistab kohati tahtlik olevat, pole seda ka piisavalt, et filmi üldist tooni muuta. Lasteõudusfilmina võiks teosel ehk isegi lööki olla, kuna vastu see ei hakka ja korralikult õudne on vaid mõneks napiks hetkeks. Pigem sobiks "Värav teispoolsusesse" – või vähemasti selle põhiidee – lühikeseks "Hauakambri lugude" ("Tales from the Crypt") episoodiks kui täispikaks filmiks.
