Tervisetõend

Kui laps läheb 1. klassi või astub gümnaasiumisse, tuleb enne õppeaasta algust kooli viia tervisetõend. Samuti ka siis, kui laps vahetab kooli. Nn tervisetõend on tegelikult perearsti käes oleva lapse tervisekaardi ametlikult kinnitatud väljavõte. Sellel peavad kirjas olema varasemad vaktsineerimised, kroonilised haigused, pidevalt kasutatavad ravimid, ravimi- või toiduallergiad. Esimesse klassi astujal kontrollib perearst ka nägemis- ja kuulmisteravust ning kõne arengut.

Koolivorm

Kui lapse koolis on kohustuslik vorm, siis on tagumine aeg see lapsele ka muretseda. Paljudes koolides on asi korraldatud nii, et sügiseks tuleb vorm ette tellida paraku juba eelmisel kevadel. Siis polegi teha muud, kui et võtta ühendust koolikaaslaste vanematega — suure tõenäosusega on paljud koolijütsid eelmise aasta vormist välja kasvanud. Mitmed koolid korraldavad enne uue õppeaasta algust koolivormiturgu, kus vanemad müüvad väikseid jäänud esemeid — kooli kodulehel tasub silma peal hoida. Kel koolivorm kapis juba rippumas, on viimane aeg seda enne tähtsat päeva selga proovida ja sobivusel korda sättida.

Kui koolis vormi pole, on aeg poeretk ette võtta, et pikaks koolipäevaks sobilikke rõivaid osta. On koole, kus järgitakse kindlat stiili, näiteks tume seelik tüdrukutel ja tumedad püksidd poistel ja on koole, kus kehtivad väljanägemisele kindlad reegleid, näiteks pole lubatud suurte kirjadega t-särgid ja spordijalatsid. Kõik see on kirjas kooli kodulehel ja kui mitte, võib küsida (tulevaselt) klassijuhatajalt või koolisekretärilt.

Kooliasjad

Iga-aastane suur ettevõtmine, mida on kõige tulemuslikum läbi viia kõige tavalisemas supermarketis. Sest kui hakata eraldi väisama bürootarvete, raamatu-, koti-, paberi- ja muid eripoode, kaotate oluliselt nii rahas kui ka ajas.

Esimese klassi juntsu kohustuslike koolitarvete nimekirja leiab kooli koduleheküljelt, aga ka näiteks haridus- ja teadusministeeriumi koduleheküljelt. Nimekiri tasub kindlasti ette võtta ja mitte improviseerida, sest algklasside koolitarvetele on üpris karmid ja konkreetsed nõudmised. Vanematel õpilastel on kergem ning juhul, kui õppetöös on vaja midagi konkreetset (nt sirklit, malli, õlivärve vms), annab aineõpetaja sellest e-koolis teada.

Kus laps õpib?

Kas lapsel on kodus laud, mille taga saab ta koduseid ülesandeid teha? Isegi kui tuba tuleb teistega jagada, peab oma õppimise ja kooliasjade hoidmise koht tal ikka olema. Hea on muretseda mõned kaanega hoiukastid, kus kooliasju ja -töid hoida. Heas õppimise kohas ei mängi taustaks teler, seal pole palav ega külm, õhk on puhas, asjadele ei pääse ligi väiksed õed-vennad, lemmikloomadest rääkimata.

Kes viib ja toob?

Aeg on perega maha istuda ja logistika läbi mõelda. Kes viib lapse kooli? Kes saab keset tööpäeva lapse koolist ära tuua? Keda vajadusel appi kutsuda — vanaema, vanaisa, onud-tädid, naabrid, tudengist aupair? Kas saab abiks olla mõni teine samas kandis elav ja sama kooli lapsevanem?

Või on koolis pikapäevarühm? Kui on, siis see annab vanematele veidi pikendust — tavaliselt lõpetavad need kella 16 ja 17 vahel. Lohutuseks olgu öeldud, et see lühike, kuid üksjagu segadust tekitav esimese klassi periood möödub kiiresti.

Ja lõpetuseks — kas ikka panite lapse kooli?

Sel aastal peaksid esimesse klassi minema kõik lapsed, kes saavad hiljemalt 1. oktoobriks 7-aastaseks. 10. juuniks oli vaja lapsele määratud elukohajärgsesse kooli teada anda, kas ta hakkab seal õppima või mitte. Kui mitte, tuleb sellest teada anda omavalitsuse haridusosakonda, Tallinnas näiteks linna haridusametisse.

Peale 10. juunit võisid avalduse esitada ka teised lapsed. Kui nüüd on juhtunud, et koolikoht jäi mingil põhjusel kinnitamata (loe: unustasite ära, et laps läheb sel aastal kooli), siis tuleb kiiresti elukohajärgse kooliga ühendust võtta — kui on veel kohti, pääseb laps sinna kooli. Kui vabu kohti ei ole, aitab haridusosakond (-amet) leida mujale koolikoha.

Koolikoha pidid kinnitama ka gümnaasiumisse astunud õpilased. Vahepealsetes klassides tukeb kooli teavitada vaid siis, kui on kavas sealt lahkuda.