ARVUSTUS | "Ära muretse, ta ei jõua jalgsi kaugele" on liigutav film andestusest
Tegu on küllaltki raske vaatamisega. Tõsi, mitte kõik pole siin filmis läbinisti nukker, ent ei soovita seda inimesele, kes marsib kinno naerulsui ja loodab eest leida komöödia. Asi on palju tõsisem ja seda mitmel moel.
"Ära muretse, ta ei jõua jalgsi kaugele" on korralik nutufilm läbi kerge naeru. Kohe mitte ei saa mööda minna Joaquin Phoenixi ("Walk the line – Nagu noateral") rollist, kes kehastab peaosalist John Callahani. Müts maha! Loodetavasti tuleb siit ka mõni filmiauhind. Phoenixi näitlejatöö on sümpaatne, usutav ja hästi tabatud. Sama kehtib ka Jonah Hilli ("Wall Streeti hunt") kohta. Kõrvalosades on samuti väga meeldivad Rooney Mara ("Lohetätoveeringuga tüdruk") ja Jack Black ("Jumanji: Tere tulemast džunglisse").
John Callahan (Joaquin Phoenix) on otsustanud alates 13-eluaastast saati juua, sest karm minevik ei anna asu. Ta elab teadmisega, et tema bioloogiline ema ta hülgas ning elul pole kuigi palju rohkem mõtet, kui ainult naisi lantida ja pidu panna. Keskealine John teeb läbi meeletu avarii, ent jääb ellu. Väga kangeid jooke pruukinud sõbra tõttu juhtunud õnnetuse järel jääb John ratastooli, kuid joomist ta ei lõpeta, mistõttu leiab end tugigrupist, kus on koos kõiksugused veidrikud ja muud kummalised tegelased. John tunneb end üsnagi tobedalt, sest terve tema maailm keerleb eelneva elu ümber ja ta ei plaanigi oma suhtumist muuta.
Ühtäkki avastab mees endas aga ootamatu ande ning asub joonistama karikatuure, mille sisu on omanäoline, aga teatud inimrühmi solvav, julge ja samas ka vaimukas. Ta vaatab elu läbi roosade prillide ja seda ka siis kui on kõik halb. Paljudele läheb see väga peale – samas leidub ka kriitkuid. Johnil on sellest täiesti kama-kaks ja ta jätkab joomist ka ratastoolis. Pidev siia-sinna sõitmine tundub lõbus ja tugirühma tegelased sulanduvad edukalt tema ellu ja tegemistesse. Kõik kestab kuni hetkeni, mil ratastoolikangelane näeb ilmutust ja seda täitsa tõsiselt.
Siinkohal jäi õhku probleem. Filmis oleks võinud rohkem olla joonistajaks saamise etappi ja arengut. Arvestades, et John Callahan isikuna tõesti päriselt elas, siis on "Ära muretse, ta ei jõua jalgsi kaugele" tõetruu. Johni elus olid asjad ikka väga nukrad, kuid ometi suutis ta rõõmus olla ja teha asju omal moel. Lihtsatest kritseldistest said andekad joonistused, mis tõid Callahanile edu ja eluisu. "Ära muretse, ta ei jõua jalgsi kaugele" on edulugu, aga loeb ka moraali, milleks on "Ära istu kunagi autosse, mille juht on purjus".
Režissöör Gus Van Sant on saanud maha tõeliselt ägeda filmiga, aga „äge“ ei tähenda mitte ägedat, vaid seda, et tegu on väärtfilmiga. Lugu oleks saanud natukene lühemaks timmida, et tervik paremini mõjuks, aga see jäägu igaühe enda otsustada. "Ära muretse, ta ei jõua jalgsi kaugele" teeb hea töö just oma veenvuse poolest. See on inspireeriv, kaasahaarav ja kurb. Tegu võimsa draamafilmiga, mille peaosades on suurepärased näitlejad. Soovitan seda soojalt kinno vaatama minna – elamust saab ja mitte vähe. Kui arvasid, et sul on halb, siis siin näeb vaataja, mis võiks veel hullemini minna.
See film ei vabanda mitte millegi ees ja nii ei taha ka peategelane iseenda ees vabandada ega andeks anda asjade eest, mis tulnuks unustada juba ammu. John Callahan võib rahus puhata, sest "Ära muretse, ta ei jõua jalgsi kaugele“ on tema pärandi suhtes igati väärikas. John Michael Callahan lahkus meie seast 2010. aastal 59-aastasena.
"Ära muretse, ta ei jõua jalgsi kaugele" on praegu kinodes.
