Soulikuninganna Aretha Franklini lahkumine: kuigi diivakäitumine polnud talle võõras, imestas ta sageli teiste diivade käitumise üle
„Elu pimedaimal hetkel ei leia me sõnu, et väljendada valu oma südames,“ teatab Franklini perekond. „Oleme kaotanud perekonnapea ja suurima toe. Tema armastus laste, lastelaste, vennatütarde ja -poegade ning nõbude vastu ei tundnud mingeid piire.“
Soulikuningannaks tituleeritud Franklin oli tervisega kimpus aastaid. „Ta oli pikka aega haige,“ vahendab üks lauljatari lähikondlane. „Ta ei tahtnud, et inimesed sellest teaksid, ta ei avalikustanud seda.“
Franklin alustas lauljakarjääri lapsepõlves, lauldes Detroidis oma isa kirikus gospelihümne. 1967. aastal tõusis tema „Respect“ edetabelite tippu ning sestsaadik on tal olnud 77 edetabelihitti, ta on kandideerinud 44 korral Grammy’le ning võitnud 18 korral.
Franklin teatas lauljakarjääri lõpetamisest 2017. aasta veebruaris, kuid lubas esineda „valitud üritustel“. Sama aasta augustis astus ta üles Philadelphia Mann Centeris, kus pealtvaatajad täheldasid tema kõhnumist. Möödunud novembris laulis ta ka Elton Johni aidsifondi heategevuskontserdil. Tänavu novembris peaks ilmuma tema uus album „A Brand New Me“.
Salakaval haigus
Esimesed haigusemärgid ilmutasid end juba 2011. aastal, siis viidi lauljatar opilauale. Hiljem rääkis ta: „Tunnen end suurepäraselt. Olen tänulik inimestele, kes minu eest palvetasid.“
Levis kuuldus, et Franklin põeb pankreasevähki. Lauljatar paranes operatsioonist, tundis end paremini ja teatas, et muretsemiseks pole põhjust, sest tema tervisemure sai „lahendatud“.
Franklini neljaoktaviline hääleulatus ning tema surematud hitid „Respect“, „Chain of Fools“, „(You Make Me Feel Like) A Natural Woman“ ja „I Never Loved a Man (The Way I Loved You)“ tegid temast popmuusika ajaloo ühe mõjuvõimsaima ja olulisima naishääle, kel vöö vahel arvukalt edetabelihitte, auhindu ja märgilisi esinemisi.
Isa kasvandik
Memphises viielapselisse perre sündinud Aretha kolis kuueaastaselt perega Detroidi East Side’i. Samas kandis elasid ja kasvasid üles Diana Ross ja Smokey Robinson.
Umbes samal ajal hülgas ema Barbara pere ning suri neli aastat hiljem autoõnnetuse tagajärjel. Kirikutegelasest isa Clarence LaVaughn Franklin, kes oli Detroidi baptistikiriku pastor, juhatas tütre tema esimese gospeliesinemise juurde ning innustas teda lauljakarjääriga jätkama.
„Aretha ja isa olid väga, väga, väga lähedased,“ rääkis lauljatari õde Erma 1985. aastal. „Aretha sõltus temast ja tema nõuannetest. Kui ta Californiasse kolis, helistas ta isale kolm-neli korda päevas.“
1979. aastal tungisid röövlid nende koju ja tulistasid isa, kes langes pöördumatult koomasse. Aretha hakkas Los Angelse ja Detroidi vahet sõitma ning soetas kodulinna maja, kuhu jäi elama elu lõpuni. Koomas isa suri 1984. aastal. Aretha oli selleks ajaks kulutanud tema ravimisele üle poole miljoni dollari. „Ainuüksi põetajatele kulus 1500 dollarit nädalas,“ meenutas Erma. „Ja ometi ei suuda Aretha sellest siiani rääkida, isegi mitte oma perekonnaga. Tema kuuldes ei tohi kasutada isegi sõna „surm“. Tuleb öelda „lahkumine“ või kasutada mõnda muud leebemat väljendit.“
Abielud, lapsed
Detroidi kolimise järel lahutas Aretha pärast kuut abieluaastat oma teisest abikaasast Glynn Turmanist. Esimene abielu Ted White’iga kestis 1961. aastast kuni 1969. aastani. Arethal oli neli poega: Clarence juunior sündis, kui Aretha oli 14aastane, Edward („Eddie“) kaks aastat hiljem, Ted White juunior 1964. aastal ja Kecalf (suhtest Ken Cunninghamiga) 1970. aastal.
Veel üks tagasilöök tabas Arethat 1983. aastal, kui lennuk, milles ta lendas, sattus peaaegu lennuõnnetusse, põhjustades lauljatarile eluaegse aerofoobia, mille tõttu jäid ära paljud olulised esinemised.
Diiva ja naabrinaine
„Soulikuninganna“ tiitlist sisse võetud Aretha solvus 2008. aasta Grammy’de jagamisel Beyonce’i peale, kes nimetas Tina Turnerit soulikuningannaks. Kuigi diivakäitumine polnud talle võõras, imestas ta sageli teiste diivade käitumise üle. Arethal oli enne kontserte kombeks kuuma teed juua ja vaikust pidada, et häälepaelu hoida ja turgutada. „Olen kuulnud, et Celine Dion vaikib terve päeva,“ ütles ta 2003. aastal antud intervjuus. „Ja mina olen diiva? Andke andeks? Mida? Ma vaikin kakskümmend, võib-olla kolmkümmend minutit. Sellest piisab.“
