Radari mänedžer Raivo Sersant lavastusest "Kremli ööbikud": see on kultuuriline kuritegu
Vikerraadio saates "Vikerhommik" käis külas Jaak Joala bändi Radar mänedžer Raivo Sersant, kes tõdes, et tema Tartu Uue Teatri lavastusega rahul ei ole.
"Kui lavastusest rääkida, siis ma ütlen ausalt, et ma pole elus nii kurba ja nii löödud Jaak Joalat näinud. Meie töötasime koos aastatel 1980-1983, mida peetakse Jaagu igas mõttes parimateks aastateks. Ta oli vokaalselt küps, väga hea anambel oli, meeskond töötas, väga head transamehed olid. Selles mõttes oli mul väga võõras vaadata sellist Jaaku," meenutas Sersant.
"Küllap siin oli tegemist lavastaja ja stsenaristi kontseptsiooniga, mida Avandi pidi täitma. See Jaak ei olnud absoluutselt veenev Jaak. Sellist Jaaku ei ole mitte kunagi olnud. Jaak oli alati optimistlik, ka rasketes situatsioonides oli väga mehine, mitte machomees, rääkis suhteliselt vähe, kui oli vaja juhendada bändi, tegi seda konkreetselt," rääkis Sersant.
Lavastuses polnud tema sõnul tõepäraselt kujutatud ka bändiliikmete omavahelisi suhteid. "Lavastus näitab neid väga kummalisena, kus vastastikku ei austata absoluutselt. Käib üks ropendamine, pikalt saatmine ja proovi hiljaks jäämine," sõnas Sersant.
"Kui rahavas tuleb eelteadmisega, et jutt on Radarist ja Jaak Joalast kui väsinud artistist kaheksakümnendate aastate lõpul. Need, kes tahaksid teada saada, kui "väsinud" Jaak oli, võiksid vaadata üle filmi "Teisikud" ja 1982. aasta saate "Õhtutund Radariga" ja võtta need emotsioonid kokku, siis nad saavad tegeliku pildi," tõdes mees.
"Ma arvan, et see on isegi väike kultuuriline kuritegu, vabandust nii võimsa väljendi eest, näidata meie vaieldamatult üht legendaarsemat lauljat ja tema suhteid oma meeskonnaga sellistena nagu lavastuses näidati," tõdes ta.
"Eile öösel vaatasin oma mälu kontrollimiseks üle saate "Komeedi saba" aastast 2002, kus Jaak annab pika intervjuu. Seal ta ütleb, et kaheksakümnendate aastate keskel sai tal kõrini ja siis ta ei tahtnud enam laulda. Emotsionaalselt vale rõhk oli väga segav."
Sersant sõnas, et ajaloolisi emotsioone ei tohiks muuta ning lavastaja Ivar Põllu peaks sellele mõtlema. "Selle etenduse puhul oleks väga palju asju, mille puhul põdeda, kui me asjast tõsiselt räägime. Sellel etendusel on ka väga palju häid asju - näiteks koht, väga kena lava, väga hea kunstnikutöö, mitmed väga head näitlejarollid. Minu absoluutne lemmik Jaagu tegelaskujudest oli Juss Haasma, kes mängib vana Joalat," rääkis Sersant ja kiitis, et hea rolli tegi samuti Saara Kadak ja bänd Lexsoul Dancemachine.
Sersant rõhutas, et Radari liikmetelt ei küsitud abi, kui seda lavastust ette valmistati. "Vabandust veelkord otsekohesuse eest, aga inimesed, kes selle stsenaariumi kirjutasid ja seda lavastasid, nad ei ole kunagi olnud sellisel tasemel, nagu me Venemaal olime, ja nad ei suudagi sellest midagi kirjutada, kui nad ei küsi õiget informatsiooni," lausus Sersant.
Kuula pikemalt allpool!
.
