Sõitsin hiljuti vanematega maale ja meenutasin, kuidas vaatasin tiinekana kassiahastuses neid Kroonika seksikate peo kutseid, mis aastast aastasse kaminasimsile kasutult seisma jäid. Milline raiskamine! Lubasin endale, et ühel päeval lähen ma sellele üritusele.
Tänaseks on saanud sellest „üritusest“ kaheksa aasta ja kahe kuu pikkune töösuhe ajakirjaga Kroonika. See annab numbrites välja peaaegu 3000 palgatöö päeva, üle 420 Kroonika numbri ja piltlikult öeldes umbes miljon ägedat üritust, kohtumist, elamust.
Mul on maailma ägedaim boss Krista Lensin, kes kaheksa aastat tagasi mind pikalt reisilt kärsitult koju ootas, et panna lauale tööleping koos pastakaga. Kogu ajakirja toimetuse pere on ühtehoidev ja püsinud suuremate muutusteta koos tänu heale liimile, kelleks on meie väsimatu energiaga peatoimetaja.
Sellepärast on natuke kahju, et olen otsustanud vehkat teha ja vahepeal uusi tööpõlde katsetada. Konkurentidega ma ei flirdi, sest Kroonika on oma valdkonna täielik lagi. Lähen hoopis reklaamiagentuuri Taevas Ogilvy ja liitun sealse toreda üritusturundustiimiga.
Lõpetuseks, kõik need uskumatud, rääkimata lood, mida on omajagu – las need jäävad veel tallele. Kunagi ei tea, millal taas kirjutama hakkan, ja sildu pole mõtet põletada. Seniks lugege ja tellige Kroonikat, sest uudishimu pole patt, eriti kui selle toovad teieni parimatest parimad seltskonnaajakirjanikud ja Krista!