“Kõik teda kartsid ja kõik teda kirusid, aga tema balletitunnid kujunesid meil selliseks, et olid kõige tähtsamad — nagu oleksimegi tulnud lavaka asemel balletikooli,” kirjeldab Raivo korda, mis oli sama karm kui Viiburi sõjakoolis.

Teisalt oli rängast distsipliinist kasu: tudengid said plié tegemise selgeks. “Ta on tagantjärgi eeskujuks — just nimelt oma karmusega. Eks me olime kõik makaronijalad ja lödipüksid, aga balletiõpetaja pani meid tööd tegema!” ütleb Raivo ja lisab, et neist vormiti sirgeselgsed näitlejad.