„Õpin omas tempos ja kuskile ei kiirusta,“ sõnab Terje Kroonikale. „Kevadine koolilõpp oli väga pingeline, sest õppimine oli ajamahukas ning pidin kõike tegema töö ja perekonna kõrvalt.“ Ta ütleb, et ei läinud nüüd jälle õppima paberi pärast — bakalaureuse- ja magistrikraad on taskus ja õigupoolest ta neid iseenda majandajana, firmade omanikuna tegelikult ei vajakski.

„Ma olen ääretult teadmisjanuline ja mulle tõesti meeldib õppida. Kui mõni teine käib trennis või laulmas ja tantsimas, siis mina armastan õppimist,“ põhjendab ta.

Terje sõnul on täiseas õppida asju, mis päriselt ka huvitavad, sootuks midagi muud kui keskkoolipingist justkui kohustuslikus korras kõrgharidust püüdma minna: „Ma teen seda kõike mõnu ja naudinguga.“