Mis värk ikkagi on? Filmitööstus ei taha palgata puudega inimeste rollidesse puudega näitlejaid
BBC sai hiljuti suure kriitika osaliseks, sest palkas uue draama “The Elephant Man” osatäitjaks näitleja, kellel pole rollile sarnast puuet. Tegemist on tõestisündinud looga mehest nimega Joseph Merrick, kelle näol olid silmanähtavad moondused.
Seda rolli kehastab hoopis hittseriaalist “Stranger Things” tuntud Charlie Heaton. Näitlejale Adam Pearsonile, kellel on väliselt nähtav füüsiline puue, ei antud aga isegi võimalust minna proovidesse. Pearson ütles väljaandele LBC, et see on justkui kultuuri küsimus, kui ei soovita palgata puudega inimesi puudega inimeste rollidesse. BBC puhul on see samuti murekohaks.
Nii Dustin Hoffmani “Rain Mani” kui ka Eddie Redmayne'i auhinnatud eluloofilmi “The Theory of Everything” põhjal võib näha, et sageli palgatakse filmi mängima näitlejad, kes on füüsiliselt täiesti terved. See toob kaasa aga kriitikat. Leidub ju palju näitlejaid, kellel on mõni puue ja kes sobiks filmirolli ideaalselt.
Sellisest vahetegemisest ei kõnele aga ainult puudega inimesed. Näiteks jäi Scarlett Johansson hiljuti ilma rollist filmis “Rub & Tug”. Asi oli nimelt selles Johansson võttis nõuks kehastada transsoolist meest ning see tekitas väga palju negatiivset kriitikat, mis viiski rollist loobumiseni.
Samas leidub ka neid, kes vaidlevad vastu. Öeldakse, et kui hakkaksime juuksekarva lõhki ajama ehk puudega inimese rollis võikski olla ainult puudega inimene, siis jõuame olukorda, kus kirurgi võib mängida ainult päris kirurg. Võib-olla oleks siis vaja järgmise ulmefilmi jaoks leida üles ka päris tulnukad?
Pearson väidab, et kes ei saa temast sellel teemal aru, on tavaliselt terved valged mehed, kes on harjunud, et näevad enda ümber inimesi nagu nad ise. Sama kehtib ka filmide kohta. Nad justkui unustavad, et tegelikult leidub ka neid, kes pole kasvanud nii luksuslikult või priviligeeritult.
Pigem tasukski mõelda sellele, et miks on siiani filmides nii vähe näitlejaid, kellel on mõni füüsiline puue. Puue on justkui osa inimese identiteedist. See on nagu rass või sugu. Samas püsib siiani arusaam või praktika, et neid ei eelistata filmidesse näitlema võtta. Sellest kõnelebki kas või tõsiasi, et puudega inimesi ei taheta palgata filmirolli ka siis, kui filmitegelane on päriselt sama puudega. Küll aga leidub puudega inimeste hulgas kahtlemata niivõrd andekaid inimesi, kes võiksid olla vabalt suurepärased näitlejad, kui neile ainult võimalus antaks.