Stand-up koomik Rauno Kuusik arvustab: "Intriigikogu" on nagu "Ärapanija" lahjem versioon ja Top Shop nuga, mis vajab teritamist!

Rauno Kuusik on stand-up koomik Comedy Estoniast, kes vaatab telerit ilma ühegi digiboksita. Sellest hoolimata üritab ta anda võimalikult subjektiivse hinnangu Eesti telemaastikul toimuva kohta ning Kroonika avaldab Rauno arvustuse täismahus:

Täna oli kõigil võimalus Kanal 2 vahendusel vaadata uut naljasaadet “Intriigikogu” ja järgnev on minu subjektiivne arvamus. Kellele ei meeldi, kaevaku Katrin Lustile!

Esimest (vähemasti teleekraanil esimest) “Intriigikogu” istungit vedasid kaks noort eesti mehepoega, keda suurem üldsus veel ei tea — Sander Valge ja Siim Taba. Mulle isiklikult meeldib, et pühapäeva õhtu kõige kuumemal eetriajal ei pea vaatama nägusid, mis kõlavad ausalt öeldes juba tüütamiseni tuttavad. Lisaks oli saatejuhtide omavaheline suhtlus ja keemia palju soojem kui Mart Sandril ja igal temaga ekraani jagama pidanud naissaatejuhil kunagi on olnud. Nii palju soovitaks, et kaameraga tuleks rohkem suhelda ning end võiks vabaks lasta. Loodetavasti näeme seda juba järgnevates episoodides, kus võiks ka mitte kanda gümnaasiumi lõpetamise ülikondi.

Saateformaat on kindel ja lihtne — võta teema, mis kuskil kajastust saanud (tänapäeval kasvõi Facebooki grupist “Kalambuur”) ja hakka selle kallal võtma. Formaadis endas aga pole midagi uut, isegi meie üksluise telemaastiku kohta. On ju tegemist Kanal 2 enda hitt-saate “Ärapanija” lahjema versiooniga. Aga kui “Ärapanija” suutis omal ajal ikka välja vihastada ETV, TV3, Juhan Paadami ja ilmselt kõik Eesti erakonnad, siis “Intriikogu” esimese episoodi põhjal võib öelda, et kellelegi treileris lubatud verbaalset maksahaaki ei antud. Põhjus tundub peituvat pealiskaudseks jäämises, teemade rohkuses ja kiirustamises, mis kõik kokku teeb “Intriigikogust” TopShop noa, mis vajab teritamist või McDonald’si juustuburgeri nässi — kahe-kolme ampsuga kurgust alla, kuid kõhu jätab tühjaks. Eestlasele on ikka olnud omasem alkopoe kõrval olevast putkast roti-lägaburksi osta, mille puhul iial ei tea, kas saad kõhulahtisuse või maitseelamuse.

Siinkohal viskan veel viimased kivid kapsaaeda, täpsemalt Kanal 2 omasse. Silma riivasid odavad pop-up stendid, vähe läbimõeldud montaaž ja režii (plaanivalikud ja üleminekud) ning kohati forsseeritud stsenaarium, mis tekitas tunde, et Sander ja Siim on justkui Pinocchiod, kes pole veel täielikult oma puisusest lahti saanud. Kanal 2, võta end kokku!

Kokkuvõtvalt arvan, et esimese korra kohta polnud halb ja kindlasti leidub sellele saatele vaatajaid. Ise jään sportlikust huvist jälgima, kas järgmisel korral saab näha, kuidas “tuli tõmmatakse peale kõigele, mis liigub ja kiigub.” (tsitaat saadet tutvustavast lõigust — toim). Mina ise soovitan Sandril ja Siimul võtta eeskuju Uudo Sepast ja tema kombel…hullu panna!

Rauno Kuusik