„Jah, jah, jah, oligi nii,“ tunnistab Arno Liiver (63). „See juhtus juulikuus. Halvad kokkusattumused...“ Ta ohkab sügavalt ja kinnitab siis, et tal tuvastati 4-promilline joove. „Niisugusel asjal pole õigustust, aga jah...“

Kuigi Arno oli purupurjus, mäletab ta politseile vahele jäämist. Õnneks kõrvaldati napsivend enne roolist, kui keegi oleks võinud viga saada. Arno ütleb, et juhiluba on tal praegu olemas, ent varsti ootab teda kohus.

Arno sõitis aastaid kollase Žiguliga. Küsimusele, kas ta oli ka tol päeval selle roolis, vastab ta: „Ei, seda ei ole alles, ammu läinud vanarauaks. Mul oli vahepeal maastur, praegu on Volkswagen ja BMW, kaks autot korraga. Maal peavad kogu aeg rattad all olema, muidu ei saa.“

Sellest, kas ta on ka varem purjuspäi rooli istunud, ei taha Arno rääkida: „Ärme räägime sellel teemal! Ma söön selle supi ise ära...“

Arno Liiver oli „Kevade“ üks säravamaid tegelasi, kuid pärast legendaarset filmirolli ei läinud tema elu ülesmäge. Näitlemine teda ei tõmmanud, küll aga huvitas tehnika. Ta on õppinud elektrikuks ning keeranud aastaid veoauto ja takso rooli. Taastatud Eesti riigi algusaastatel läks Arnol aga tööga pealinnas keeruliseks. Ta proovis kätt kaalulukksepana, kuid ka see amet ei sobinud talle. Siis sündis otsus kolida Hiiumaale. Seal pidas ta koos abikaasaga kariloomi. Arno oli ise karjakuks.

„Tööd tuleb selleks teha, et elada, mitte elada selleks, et tööd teha. Töö ei ole jumal, ei tasu ennast ära nikastada,“ ütles ta 2006. aastal Õhtulehele.

Ehkki karjaku ametiga palju ei teeninud, rääkis Arno siis, et õlut ja napsi ikka jõuab osta. Samas rõhutas ta, et joomase peaga ei tohi rooli istuda: „Kui mind Tallinna vahel aastas kord kinni peeti, oli hästi, aga siin Hiiumaal kontrolliti mind juba esimesel aastal kuus korda ja iga kord pandi ka puhuma. See puhumine käib siin kohe asja juurde.“

Näib, et Arno ei pidanud oma põhimõtetest kinni, kui juulikuus napsusena rooli istus. Võimalik, et ta läks üle piiri ka seetõttu, et oli hiljuti kaotanud oma kõige lähedasema inimese...