Müstilise sarja "Ime" ainetel: tosin kõige võimsamat usulist reliikviat
Reklaamivabasse voogedastusteenusesse TVPlay Premium jõudnud draamasari "Ime" räägib mõistatusliku loo maffiapealiku pelgupaigast leitud Neitsi Maarja kujust, mis nutab inimverd – tervelt 9 liitrit tunnis. Et sel nädalal külastab Eestit paavst Franciscus, otsisime välja tosin kõige võimsamaks peetud usulist reliikviat.
1. Püha piigi ehk saatuse odaga torgati läbi ristile naelutatud Jeesus Kristus. Usutakse, et see on läbi imbunud Messiase verest ning seetõttu ülimalt võimas. Kuigi lugematutes kohtades väidavad inimesed, et torkerelv on nende valduses, ei suuda kahjuks keegi tõestada, kas ja milline neist on autentne.
2. Seaduselaegas on Teise Moosese raamatu järgi kullaga kaetud puukirst, mis sisaldab kaht kivitahvlit kümne käsuga, mille andis Moosesele Jumal ise. Piibelliku arusaama järgi suudab seaduselaegas õhus hõljuda ning võib tappa koheselt igaühe, kes seda loata puudutab. Laeka tõeline asukoht on tänapäeval teadmata.
3. Buddha hammas on legendi kohaselt ainus asi, mis tuhastamisel temast järele jäi. Selle vasaku silmahamba näitamisõiguse üle on ajaloos palju võideldud, kuid tänapäeval on see rahulikult hoiul Hamba Templis Sri Lankal. See toodi riiki printsess Dantapura juustesse peidetuna 4. sajandil, kuid Portugali koloniaalperioodi ajal põletas peapiiskop selle ja viskas tuha merre. Õnneks oli tegemist rahututel aegadel vaatamiseks väljapandud hamba koopiaga ning originaal oli turvalises kohas. Hammas on 2500 aastat vana ja kasvab väidetavalt siiani, olles praegu 5 sentimeetrit pikk.
4. Püha vöö kuulus Jeesuse emale Maarjale, keda katoliiklased austavad kui Jumalaema. Seetõttu peetakse väga võimsaks ka mistahes talle kuulunud eset. Väidetavalt on selle vöö tükid jagatud mitme kiriku vahel üle maailma.
5. Moosese sau on puutükk, millega saab piiblilegendi kohaselt panna kaljud vett pritsima, muuta saua vajadusel maoks ja isegi lüüa meri kahte lehte, et rahvas saaks sellest läbi minna. Usutakse, et seda võimast ja tähtsat reliikviat on antud edasi põlvest põlve ning väidetavalt asub see tänapäeval Istanbulis Türgis.
6. Püha Peetruse ahelaid hoitakse tänapäeval Vatikanis asuva Püha Peetruse basiilika peaaltari all kastis. Nendega oli apostel kinni köidetud kohtupidamisele eelnenud ööl, kui ingel aitas tal vanglast põgeneda. Katoliiklased usuvad, et kaluriametit pidanud Peetrus oli esimene paavst.
7. Muhamedi pitsat on tehtud punasest ahhaadist ning islamiusulised peavad seda kõige väärtuslikumaks reliikviaks, millega saab näidata, et kuulud tõeliselt Allahile.
8. Saatuse tahvlid ehk kümne käsu kivitahvlid on Piibli kohaselt kirjutanud Jumal enda käega. Kuna nende hoidmiseks mõeldud seaduselaegas on kadunud, pole teada ka kivitahvlite asukoht, kuigi mõned on püüdnud väita vastupidist.
9. Torino surilina kattis väidetavalt Jeesuse surnukeha hauakambris. Pühendunud kristlased peavad seda Jeesus Kristuse fotoks, kuna linale seletamatul kombel tekkinud negatiivis inimkujutis usuti olevat jälg tema kehast. Kuigi teadlased tõestasid hiljem, et surilina on võltsing ning pärit hoopis keskajast, austavad paljud katoliiklased ja õigeusklikud seda kujutist siiani. Surilina on praegu Vatikani omanduses.
10. Püha Graal on imetegevate omadustega karikas, millest Jeesus väidetavalt jõi oma viimasel õhtusöömaajal. Legendi kohaselt kogus Arimaatia Joosep sellesse nõusse ristil rippuva Kristuse vere ning tõi selle Britanniasse, kus pani aluse Graali salajaste valvurite dünastiale. Keskaja legendides ja rüütliromaanides on see tõenäoliselt kõige enam otsitud reliikvia. Tänapäeval väidetakse Püha Graal olevat õige mitmes Euroopa kirikus, kuid põhjapõnevat tõestust neist mõne autentsuse kohta ei ole leitud.
11. Tõelise risti reliikviad on tükid ristist, mille külge Jeesus risti löödi. Need tükid on mitmetes kirikutes üle maailma, kuid kolm nendest on Püha Risti Kirikus Jeruusalemmas, kus on lisaks kaks okast Kristusele pähepandud okaskroonist ning üks ristilöömiseks kasutatud naeltest.
12. Lagunematud surnukehad kuuluvad sageli pühakutele ning katoliku kirik peab neid enamasti imeks. Üks neist on Õnnistatud Anna Maria Taigi, kelle jäänused on väljas San Crisogono kirikus Roomas. Lagunematud on õige mitme pühaku surnukehad, näiteks Bologna Püha Katariina, Püha Franciscus, Püha Bernadette ja Püha John Vianney.
