Tegemist on kriitikute poolt tunnustatud kaheksaosalise Briti draamasarjaga, kus kogu loominguline pool, alustades peaprodutsendist, režissöörist ja stsenaristist ning lõpetades näitlejate ja tootjafirma omanikega, koosneb naistest, mis on isegi tänapäeval võrdlemisi erakordne.

Seksi mitu palet

“Lõbutüdrukud” näitab, et seks võib olla korraga nii lummav nauding kui ka traagiline eneseohverdus. Sarja tegevus toimub 18. sajandi Londonis, kus seks oli linna tulusaim äritegevus ja linn kihas prostituutidest, hinnanguliselt iga viies naine teenis elatist oma keha müümisega. See statistika tundub üsna hirmuäratav, aga võttes arvesse selle ajastu naiste piiratud võimalusi ja väljavaateid, siis oli maailma vanima ameti pidamine tihtipeale pragmaatiline otsus, mis tagas naistele tulusa sissetuleku ning teatud iseseisvuse.

Pärast abiellumist kuulus naine täielikult oma abikaasale, lisaks naise rahale oli mehel võim naise keha üle. Samal ajal kui naine jäi ilma nii oma iseseisvusest kui ka rahast, võis mees oma parima äranägemise järgi toimetada ja armukesi pidada. Lõbutüdrukute maailmas olid asjad teisiti, nende keha ja raha kuulusid neile endile ning neil oli võimalik vähemalt mingil määral ise otsustada, kuidas oma vara kasutada. Lõbutüdrukuks olemine oli mõjuvõimu suurendamise vahend, töökoht, mis võimaldas raha teenida ja ekspluateeriva majandusmudeli enda kasuks pöörata.

Lõbutüdrukuid ei seata sarjas eeskujuks, aga neid ei kujutata ka ohvritena ega mõisteta hukka. Tegemist on ausa ja julge sarjaga, kus paljas keha pole tabu, aga lihtlabase alastioleku näitamise asemel keskendutakse erinevatele naistele kui inimestele, aga ka armastusele, perekonnale, tööle ja ühiskonnale. Sarja tegijate eesmärk oli läheneda sellele teemale täiesti uue, naiseliku nurga alt ning pöörata rõhku sellele, mismoodi lõbutüdrukud nägid maailma, mitte sellele, kuidas mehed nägid lõbutüdrukuid.

Siiski ei tasu ennast kaunitest kehadest ja kleitidest eksitada lasta. Pealtnäha säravad ja vabameelsed naised saavutasid küll teatud sõltumatuse, kuid enese raha eest müümisel olid tihti traagilised tagajärjed. See lõppes tavaliselt haigustega, mis paremal juhul viisid tööst ilma jäämiseni ja seeläbi vaesuseni, kuid halvematel juhtudel lõppesid enneaegse surmaga.

Värvikad tegelaskujud

Margaret Wells (Samantha Morton) peab Covent Gardenis edukat bordelli. Margaret on karm, kuid õiglane – ehkki ta võtab suure osa tüdrukute teenitud rahast endale, on ta samal ajal neile justkui ema eest, kes neid kaitseb ja elus iseseisvalt toime tulema õpetab. Margaretil on kaks tütart ning olles ise pärit tänavalt, teeb ta kõik, et tema tütarde tulevik oleks kindlustatud.

Vanim tütar Charlotte (Jessica Brown Findlay, varem mänginud telesarjas “Downton Abbey”) on tõeline iludus ja linna nõutuim lõbutüdruk. Charlotte ei suuda leppida, et temast tänu lihasele emale lõbutüdruk sai, mistõttu nende omavahelised suhted on pingelised. Samal ajal tunneb ta oma ema üle uhkust, sest Margaret kaitseb kõiki tema alluvuses töötavaid tüdrukuid, kui seadus neile selja pöörab.

Noorima tütre Lucy (Eloise Smyth) tulevik on teada, teda on algusest peale koolitatud ja kasvatatud nii, et temast saaks lõbutüdruk. Paraku paistab, et Lucy on selle ülesande jaoks täiesti sobimatu, kuid millised muud võimalused on tüdrukul, keda on kasvatatud meeste meeleheaks?

Margareti suurim vihavaenlane Lydia Quigley (Lesley Manville) peab kõrgklassi bordelli Sohos ning teeb kõik endast oleneva, et takistada Margareti püüdlusi ametiredelil kõrgemale tõusta. Neid seob vana vihavaen Margareti noorusajast, kui Lydia veel tema ülemus oli. Ehkki Lydia tüdrukud saavad osa luksusest, mis on omane vaid kõrgklassi daamidele, ei ole tema bordellis elamine mingi meelakkumine, sest tüdrukuid hoitakse range kontrolli all.
Teisel hooajal liitub sarjaga Liv Tyler („Armageddon“, „Sõrmuste isand“), kes kehastab leedi Isabella Fitzwilliamit. Vaatamata kõrgele seisusele on tal nii mõndagi varjata ja Lydia Quigley ähvardab tema pikalt peidus olnud saladused päevavalgele tuua, kui leedi Fitzwilliam teda rahaliselt ei aita.

Sarja loomisel on pööratud palju tähelepanu ajastutruu kõnepruugi kasutamisele, selle jaoks uuriti põhjalikult ajaloolisi allikaid, näiteks saadi inspiratsiooni kunagisest menukist pealkirjaga “Harrise nimekiri Covent Gardeni tüdrukutest”. Tegemist on päriselt eksisteerinud patuse infokataloogiga, mis sisaldas Londoni bordellide aadresse ning lõbutüdrukute välimuse ja oskuste mahlakaid kirjeldusi.

“Lõbutüdrukud” ei ole kaugeltki mitte kuiv ja kurb perioodidraama, vaid modernne lähenemine erinevatele asjadele ja olukordadele, millega naised ajast aega on silmitsi seisnud. Sarja uut hooaega näitab telekanal Epic Drama.

Täpsema info saamiseks võtke palun ühendust oma teleteenuse pakkujaga või külastage kanali kodulehte.

Jaga
Kommentaarid