Ajaloolise thrilleri "Operatsioon Välk" ainetel: 10 kõige uljamat vabastamisoperatsiooni
“Operatsioon välk” (“7 Days in Entebbe”, 2018) jutustab 1976. aastal kaaperdatud Tel-Aviv–Pariisi lennust, mis sunniti maanduma hoopis ekvaatoril lähistel paiknevas Entebbe linnas Ugandas. Et see tõsielusündmustest inspireeritud põnevuslugu esilinastub filmikanalil TV1000 Premium juba sel laupäeval, otsisime välja 10 kõigi aegade uljamat vabastamisoperatsiooni.
Operatsioon Välgunool. Juulis 1976 kaaperdasid Palestiinast ja Saksamaalt pärit terroristid Tel-Avivist Pariisi suunas startinud lennuki 248 reisijaga pardal ning sundisid lendama Ugandas Entebbe linna. Kui mitte-juutidest pantvangid olid vabastatud, otsustasid Iisraeli kaitsejõud tegutseda. Iisraeli eriüksused lendasid 4000 kilomeetrit Aafrika öös, et rünnata lennukit valvanud kaaperdajaid ning Uganda sõjaväeüksusi. Operatsioon lõppes kõigest 90 minutiga: 103 pantvangi päästeti, surma sai neist kolm ning lisaks kõik neli terroristi ning 45 Uganda sõdurit. Haavata said viis Iisraeli eriüksuslast ning ainsana hukkus vabastajate poolel üksuse komandör kolonelleitnant Yonatan Netanyahu, kes oli Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu vanem vend. Operatsioon Kotkaküünis USA Teherani saatkonnas pangvangi võetud diplomaatide vabastamiseks pidi olema eduka Entebbe operatsiooni koopia.
Operatsioon Kotkaküünis. Iraani islamirevolutsiooni kõrgpunktis vallutasid üliõpilased 1979. aasta 4. novembril Teheranis USA saatkonna ja võtsid 52 ameeriklast pantvangi. 1980. aasta 24. aprilli hilisel pärastlõunal tõusid USA helikopterid lennukikandjalt USS Nimitz õhku ning suundusid Iraani idaosas Tabasi lähedal kõrbes paikneva kõrvalise tee poole, mida kasutati ka lennurajana. Liivatorm muutis aga kolm helikopterit kasutuskõlbmatuks ning tagatipuks põrkas üks kopter kokku tankimislennukiga C-130 Hercules, mis tappis kaheksa USA sõjaväelast surma ning vigastas veel mitut. Operatsioon katkestati, kuid pika-ajaliselt võib seda pidada edukaks, kuna see tingis palju muudatusi sõjaliste operatsiooni elluviimisel. Teherani saatkonnas pantvangis viibinud diplomaadid vabastati alles 444 päeva pärast läbirääkimiste tulemusel.
Operatsioon Parim võimalus. Et kaitsta USA naftatankereid 1987.-1989. aastal Iraani-Iraagi sõja ajal, lendasid USA mereväe eriüksus SEAL ja demineerijad regulaarselt helikopteritel üle Pärsia lahe. Kuna kasutati esmakordselt uut öövaatlustehnoloogiat ja infrapunaseadmeid, suutsid kopterid lennata täielikus pimeduses kõigest 9 meetri kõrgusel, mis oli tollal tohutu taktikaline eelis. See kõik tõestas oma tõhusust 21. septembril 1987 rünnakus Iraani sõjalaevale Iran Ajr. Ameeriklased jälgisid öövaatlusseadmetega, kuidas laev miine veeskas, suunates seejärel kiirkuulipilduja- ja raketitule alusele. Viis iraanlast sai surma ning 26 võeti vangi, seejärel kogus SEAL hulgaliselt luureandmeid ning hülgas laeva.
Operatsioon Nutikas pakett. Detsembris 1989 hiilisid 48 USA mereväe eriüksuse SEAL liiget Panamasse, et hävitada diktaator Manuel Noriega eralennuk, mida too hoidis rannikulähedases lennujaamas võimaliku põgenemise tarvis. Avakäik kindral Noriega võimult tõukamise operatsioonis läks kalliks maksma. Punt hästi treenitud ja hambuni relvastatud Panama sõdureid valvas lennujaama ning tekkinud tulevahetuses sai 4 ameeriklast surma ja 8 haavata. Rünnaku käigus suutsid eriüksuslased õlalt välja tulistada tankitõrjeraketi ning lennuki hävitada.
Operatsioon Gooti madu. Aastal 1992 viidi Ameerika sõdurid ÜRO operatsiooni osana näljahäda käes vaevlasse ja sõjapealikute lõhestatud Somaaliasse. Kuigi eeskätt oli see kavandatud humanitaaroperatsioonina taastada pikaleveninud kodusõdade järel Somaalias kord, muutus plaan 24 ÜRO sõdurit tapnud varitsusrünnaku järel. Ründajate seas oli ka palju president Mohamed Farrah Aididi poolel sõdinud naisi ja lapsi ning ÜRO resolutsioon kohustas kõiki tapmistega seotud olnud isikuid arreteerima ja kohtu alla andma. Pärast kasvanud pingeid ja planeerimist alustasid ameeriklased rünnakut Adidi kantsile ning kandsid kohe ka kaotusi: kaks Black Hawki helikopterit tulistati alla ning sõdurid ja meeskonnaliikmed jäid lõksu n-ö surmatsooni. Sõjaväe eriüksus Delta Force palus luba piirkonda julgestada, kuid kaks liiget neist sai surma ja üks haavata. Sõdurid õnnestus siiski Ameerika, Pakistani ja Malaisia sõjaväekonvoiga päästa, kuid kokkuvõttes jäid 18 ameeriklast kadunuks.
Operatsioon Kiire raev. Külma sõja kõrgpunktis aastal 1983 üritas USA sisse tungida Kariibi mere saareriiki Grenadasse, kus Fidel Castro mahitusel oli toimunud revolutsioon. Operatsiooni esimene osa nägi ette Delta eriüksuse tungimist 18. sajandist pärit kindlusesse, kus hoiti rahva seas populaarseid poliitvange. Seda sai teha ainult kopteritelt laskudes, kuid Grenada sõdurid avasid hirmuäratava risttule, nii et mitu kopteripilooti katkestas omaalgatuslikult operatsiooni. Ebaõnnestumisest raevus Delta sõdurit esitasid vähemalt ühele piloodile hiljem süüdistuse argpükslikkuses.
Operatsioon Anakonda. Märtsis 2002 üritasid Afganistani ja USA sõjavägi ning CIA hävitada Talibani jõudusid Shai-Kot orus. Kaks SEALi meeskonda püüdsid luua vaatlusposte oru lõpus, ent Taliban kaitses neid kurusid tigedalt. Ägedas lahingus sai 8 ameeriklast surma ja hulgaliselt vigastada, ent piirkond suudeti hiljem siiski vallutada.
Reamees Jessica Lynchi päästmine. 19-aastane reamees langes Iraagi sõjas vangi 2003. aasta märtsis. Merejalaväelased, eriüksuslased ja SEAL päästsid Lynchi ja tõid ära kaheksa hukkunud Ameerika sõduri surnukehad. Hiljem on see operatsioon tekitanud hulgaliselt kahtlusi ja vandenõuteooriaid.
Operatsioon Punane tiib. Kui mereväe eriüksus SEAL 28. juunil 2005 Kunari provintsis Afganistanis maandus, seisid nad koheselt ilmvõimatu otsuse ees. Nende missiooni neutraliseerida Talibani juht Ahmad Shah takistas rühm kohalikke kitsekarjuseid, kelle otsa eriüksuslased komistasid. Teadmata, kas karjuseid on vaenulikud või mitte, pani USA üksuse juht nende saatuse hääletusele. Vaid üks sõdur hääletas karjuste tapmise poolt ning nii lasti afgaanidel minna, kuna ameeriklased kartsid rikkuda karme sekkumisreegleid. Hiljem ründas eriüksuslasi 200 hästiorganiseeritud afgaani võitlejat mitmelt tiivalt ning seitse helikopterit üritasid ameeriklasi päästa. Õnneks lõppes see kõik mereväe eriüksuse jaoks suurima inimkaotusteta lahinguga pärast II maailmasõda.
Operatsioon Geranimo. 2. mail 2011 lendas üks USA mereväe eriüksus jõukasse Pakistani eeslinna, et neutraliseerida al-Qaeda liider Osama Bin Laden. 40-minutisel operatsioonil ei olnud kaotusi. Sõdureid vedanud kopterid oli varustatud valetransporderitega, et mängida Pakistani lennukit. Tiim toimetas lahinguväljale hulgaliselt seadmeid näotuvastuseks, hääle analüüsiks ja erinevate biomeetriliste andmete kontrollimiseks ning operatsiooni eesmärk õnnestus saavutada.
Tõsielusündmustest inspireeritud põnevusfilmile “Operatsioon välk” (“7 Days in Entebbe”, 2018) saab kaasa elada juba sel laupäeval, 6. oktoobril kell 20 filmikanalil TV1000 Premium, mida näeb teleteenusepakkuja TVPlay Home vahendusel või suuremate kaablioperaatorite Viasati filmikanalite teemapakettides.
