VIDEO | "Tiiger minu sees!": Jüri Aarma sõnul seisneb tiigriks olemine samurailikkuses
Legendaarne saatejuht ja muusik Jüri Aarma seisab heategevuskampaaniaga „Tiiger minu sees“ selle eest, et Tallinna loomaaia tiiger Pootsman endale uue ja väärilise kodu saaks. Tiigriks olek seostub Aarmal samurailiku väärikusega, mille kohta tõi ta ajaloost jahmatava näite.
Aarma vestis loo hiliskeskaegsest Jaapanist, mille Euroopa kaupmehed enda jaoks avastasid. Nii seilasid britid ja portugallased tõusva päikese maale, et üritada sealsete sõjapealikute, shogun'idega kaubale saada. Loomulikult polnud eurooplastel kavaski aumeesteks jääda. Diilitades, libedaid kokkuleppeid sõlmides ja sahkermahkeri peale mängides ajasid nad oma räpase äri lõpuni. Ja purjetasid seejärel pärituules minema.
Shogun'id otsustasid kätte maksta. Aga kaugeltki mitte nii, nagu eurooplased seda teinud oleksid. Ja ka mitte nii, nagu eurooplased seda parimalgi juhul ette kujutada suutnuksid. Shogun'ide kättemaks oli ehtjaapanlik: nad läksid igaüks oma kodukoha kindlusetorni, tõmbasid mõõgad välja ja sooritasid ainsa võimaliku teo, mis veel kohane tundus – enesetapu, seppuku. Või harakiri, kui soovite.
„Nende au ja väärikuse koodeksi järgi ei olnud nad võimelised seda õhku hingama, mida hingasid neid reetnud eurooplased,“ rääkis Aarma. „Esimest korda tajusin mina, et kättemaks võib olla ka selline. Vaat see on tiiger – see on väärikus. Mitte minna mõõgaga vehkima, rusikat näitama, taglastada purjelaev, sõita eurooplastele järele ja neile kõvasti kitli peale anda. Vaid hoopis: „Mingu, värdjad, reeturid! Me maksame neile kätte“.“
Nüüd astub Aarma välja amuuri tiigri – murdmaastike ja tihnikute samurai kaitseks. Selle nimel, et Tallinna loomaaia tiiger endale uue ja väärilise kodu saaks. Kuni Tiigrioru valmimiseni elab amuuri tiiger loomaaia vanas laohoones, mis ei paku paraku loomväärseid tingimusi. Hoolimata täbarast hetkeseisust on tiiger aga praegugi korralik külastajamagnet.
Ent tulevikus rõõmustaks iga uudistajat võimalus võluva kaslase tegemisi mitmekesisemalt jälgida – seda kas läbi klaasi või siis looma jaoks märkamatuks jäävast tunnelist. Veel enam, tulevikus rajatav troopilise pilvemetsa hoone loob võimaluse jälgida tiigri toimetusi isegi kohvikuaknast.
Kui ninasarvikud välja jätta, on tiigrist viimase saja aasta jooksul saanud kõige drastilisemalt hääbuv liik. Tiigrite arvukus on vähenenud rohkem kui 20 korda, levila on aga veelgi karmimalt ahenenud. Kui kavandatav Tiigriorg muutub tõeliseks tiigrite saatkonnaks Eestis, saab ka Tallinna loomaaed anda oma panuse selle ülimalt ohustatud liigi alalhoidu.
