1970-ndate Ameerika Ühendriigid. Me näeme äärmiselt intelligentset Jacki läbi 5 sündmuse, viie mõrva, mis lasevad Jacki defineerida kui sarimõrtsukat. Me näeme seda lugu Jacki silme läbi. Tema näeb aga igat mõrva eraldi kunstiteosena, ka siis, kui tema väärtegu tekitab talle ümbritsevas maailmas probleeme. Hoolimata faktist, et lõplik ja paratamatu politsei vahelesegamine on juba väga lähedale (mis samal ajal nii provotseerib, kui ka pingestab Jacki), on ta vastupidiselt igasugu loogikale valmis minema üha suurematele riskidele. Filmi vältel kogeme Jacki kirjeldusi oma isikliku seisundi, probleemide ja mõtete kohta läbi tema pidevate jutuajamiste tundmatu Vergega, kes on groteskne segu targutusest segamini peaaegu lapseliku enesehaletsuse ning süvaanalüüsiga Jacki ohtlikust ja riskantsest tegevusest.

"Film on loodud tähistamaks ideed, et elu on kurjus ja hingetus – seda tõestab ka rotikuninga (Homo trumpus) võimule tulek,” ütles Trier Online filmiajakirjas IndieWire filmi sisu kommenteerides, vihjates mõistagi Donald Trumpile. Trieri sõnul oli “Maja, mille Jack ehitas” kirjutamine äärmiselt meeldiv, kuigi ta teadis enne filmiga tegelema hakkamist rohkem psühhopaatidest kui sarimõrvaritest. “Ma pole ise kedagi kunagi tapnud, kuid kui peaksin seda tegema, oleks see tõenäoliselt ajakirjanik,” lisas Trier ajakirjale maikuus antud intervjuus.

“Maja, mille Jack ehitas” on valminud Taani ja Rootsi stuudiote Zentropa ning Filmi Västi koostöös.
Eestis levitab linateost Estinfilm.

Osades Matt Dillon, Bruno Ganz, Uma Thurman, Siobhan Fallon Hogan, Sofie Gråbøl, Riley Keough ja Jeremy Davies.

Loe ka intervjuud Lars von Trieri produtsendiga Louise Vesth.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena