ÕUDNE! Kurikuulus kannibal Hannibal Lecter põhineb tegelikult päriselt elanud doktorihärral
Kirjanik Thomas Harris on geniaalsest, kuid õnneks või kahjuks kannibalistlike kalduvustega dr. Hannibal Lecterist kirjutanud neli romaani, raamatuseeria põhjal on valminud viis filmi ja üks kolm hooaega kestnud teleseriaal. Lecterit on filmides ja seriaalides kehastanud Sir Anthony Hopkins, Brian Cox, Gaspard Ulliel ja Mads Mikkelsen. Kuid kas keegi oleks arvanud, et see tegelaskuju põhineb reaalselt eksisteerinud inimesel?
Hannibal Lecteri loojale kirjanik Thomas Harrisele ei meeldi intervjuusid anda. Ta näib kergelt müstilise inimesena, kuid mehe sõprade sõnul on ta tore ja tunneb huvi gurmeeköögi vastu. See aga muudab kurikuulsa dr. Hannibal Lecteri veelgi üllatavamaks tegelaskujuks.
Nelja romaani vältel on lugejad saanud tutvuda dr. Lecteri hingeeluga ja mõttelaadiga. Lisaks arvasid paljud, et 2006. aastal ilmunud filmiga “Hannibal Rising” pandi asjale punkt. Selgub aga, et Thomas Harrisel on veel üks trikk varuks, mida ta soovib fännidele näidata.
1991. aastal linastunud “Voonakeste vaikimises” sõnab Hannibal Lecter FBI uurijale Clarice Starlingule, et kord proovis teda üks rahvaloendaja proovile panna ning seepeale sõi Lecter ära ta maksa ning nautis selle kõrvale põldube ja maitsvat Chianti veini. Selgub aga, et see lause dialoogist polnud sugugi juhuslik. Harris sai inspiratsiooni mehelt, kes eksisteeris päriselt.
1963. aastal külastas tollal 23-aastane ajakirjanik Harris Mehhikos asuvat Nuevo Leoni vanglat, et intervjueerida kolm inimest mõrvanud ja surmanuhtluse saanud vangi nimega Dykes Askew Simmons. Tegemist oli mehega, kes oli olnud kinni ka vaimuhaiglas ja kelle pea oli täis pisikesi armikesi.
Kuigi intervjuu keskmes oli Simmons, siis püüdis Harrise tähelepanu hoopis üks juhtum, mis leidis aset Simmonsi ja vangistatud kirurgi Alfredo Balli Trevino vahel. Nimelt oli Simmons püüdnud kunagi põgeneda, kuid teda tulistas vangivalvur ja Simmonsi elu tõttas päästma arstiharidusega Trevino.
Harris meenutab Trevinot kui pisikest meest, kellel olid tumepunased juuksed ja kes seisis väga sirgelt ning kelle olekus oli teatav elegantsus. Harris otsustas, et ta võiks pisut juttu ajada ka selle põneva arstiga. Selgus, et Trevino istus samuti kinni, sest oli 1961. aastal tapnud oma armastatu.
Esmalt uimastas Trevino oma kallima ja seejärel lõikas tal kõri läbi. Järgmiseks lõikas kirurg laiba tükkideks ja mattis selle maha. Harrise ja Trevino vestlus polnud aga tavalist laadi. Trevino esitas Harrisele kummalisi küsimusi ja justkui pani mehe mõistuse proovile.
Fännid mäletavad kindlasti, kuidas Hannibal Lecter nautis nii "Hannibali" raamatus kui ka samanimelises filmis Firenzes viibides erinevaid mõnusid, mida elu pakkuda suudab. Suhteliselt sarnane stiil oli ka Trevinol. 2013. aastal kirjutas Latin Times, et talle meeldis kanda ülikondi, valgeid kingi, tumedaid päikeseprille ja kuldset Rolexi kella, mida keegi ei julgenud puudutada.
Kui Harris hakkas kirjutama “Voonakeste vaikimist”, siis meenus talle Trevino ja ta proovis mehe uuesti üles leida. Tollal ei teadnud Harris, mis Trevino nimi on, sest vanglas kutsuti teda dr. Salazariks. Räägiti ka seda, et ta olevat vangistatud hoopis Nuevo Leonis olnud matkajate tapmise eest. Täpsemini olevat mees lõiganud laibad tükkides ja loopinud need tükk tüki haaval autoaknast välja. Jutte on aga erinevaid, kuid kindel on see, et tegemist oli salapärase mehega, kes tekitas ka Harrisele palju huvi.
2000. aastal vabanes Trevino vanglast, sest tema karistust leevendati. Pole teada, kas kõik jutud vastavad tõele, kuid igal juhul oli tegemist muutunud mehega, sest edaspidi hakkas ta hoopis arstina hoolitsema vanade inimeste eest ja selle eest tasu ta ei võtnud. Trevino suri 2009. aastal eesnäärmevähki, olles 77-aastane.
Allikas: thevintagenews.com
