Kadri Voorand teismeea suvetempudest: Haljalas olime korralikud piigad, kuid Pärnus teeseldud tibid

„See oli justkui viieks päevaks kellekski teiseks kehastumine, sest Pärnus ei tundnud meid keegi. Haljalas olime korralikud piigad, kunstiinimesed, kuid seal teeseldud tibid, peenikesed ja pruunid,“ meenutab muusik ja helilooja Kadri Voorand oma teismeliseajast paari hullumeelset suvenädalat suvepealinnas.

Rebida lahti juuksekumm ja lühemaks seelik, olla võõras linnas tüdruk, kes sa oma pisikeses kodupaigas kunagi pole – see kõik tõstis Kadri Voorandi (31) enesekindlust, mis tal teismelisena logisema kippus. Polnud lihtne olla oma mõtetelt ja maailma tajumiselt teistest erinev, sest soov kuuluda „kampa“, olla teiste sarnane oli sisimas üüratu.

Nüüd on Kadri üks erilisusi – tema hääl – toonud talle muusikas üksnes võite. 22. novembril saab seda kuulda Saku Suurhallis, kus ta sõpradega enneolematu kontserdi annab.

Sul on 18. novembril sünnipäev. Kuidas seda tähistad?

Minu sünnipäev on enamasti sattunud ajale, kus on palju esinemisi ja tohutult kiire. Olen alati enda sünnipäeva ajal omas elemendis, mis tähendab seda, et toimetan hommikust õhtuni ühe või teise projekti kallal. Ega tänavunegi sünnipäev eelnevaist erine. Mul on siiani pidamata pidu paari aasta tagusest ajast. Olen igal aastal sõpradele lubanud, et nüüd teen, kuid pole jõudnud. Aga jah, ka käesoleval aastal on november toimekas ja mulle meeldib see, sest tavaliselt on inimene endaga ju rahul siis, kui ta teeb palju.