PÖFFi filmisoovitused: 5 parimat komöödiat, milleta tänavusel festivalil lihtsalt ei saa.
Pimedate Ööde Filmivestivalini on täpselt nädal. Valik on raske, nagu alati. Õnneks on aga Eestis üks mees, kes on koostanud PÖFFi programmi ning teab une pealt soovitada parimatest parimaid. See mees on Helmut Jänes, kes pani festivali toetaja Elisa palvel kokku nimekirja komöödiatest, milleta tänavusel festaril lihtsalt ei saa.
Milline oli eestlase roll maailma esimesel kosmoselennul, kuidas tagastada leitud rinnahoidja, kuis lahendada keskeakriisi romantilisi sasipuntraid ning kuidas sobitub jalgpallimaailm queer sci-fi maailmaga – need küsimused saavad vastuse allolevatest linateostest.
"Lajko: mustlane kosmoses" - (Ungari-Venemaa) Režissöör Balázs Lengyel
Pööraselt must komöödia, mis toob päevavalgele külma sõja aegse kosmose võidujooksu kõige kiivamalt varjatud saladuse! Te arvasite, et esimeseks elusolendiks kosmoses oli Moskva tänavailt leitud kodutu kutsu nimega Laika? Et Nõukogude Liidu kangelane Juri Gagarin lendas esimese inimesena orbiidile? Vale puha! Tuleb välja, et selleks sai hoopis keegi hakkaja seltsimees Lajko madjarite maalt. Nimelt värbasid NSVL-i juhid allutatud riikidest anonüümseid katsejäneseid, et Gagarinile teed sillutada. Teiste seas ka eestlase Ilmari, kontrrevolutsionääri, nagu teda siin tutvustatakse. Mehe, kes üritab „Vaba Eesti” karjudes õhku lasta Brežnevit ennast. Vaat siis!
"Rinnahoidja” - (Saksamaa-Aserbaidžaan) Režissöör Veit Helmer
Kui oled prints, on lihtne leida kaotatud kinga omanikku: kuuluta vaid otsingud välja ning luba abielu ja kuningriiki. Kui oled aga tavaline mees ja sul on vaja leida rinnahoidja omanik, on lugu palju keerulisem. Nurlan on üksildane rongijuht, kel on pensionist puudu veel vaid üks reis Bakuusse. Veidi enne sihtpaika jõudmist napsab rong kogemata kaasa ühe rinnahoidja. Kuna Nurlan on aus mees, võtab ta ette missiooni – leida naine, kelle pesusahtlist ese puudub. Lavastaja Veit Helmer („Tuvalu”) on ka seekord loobunud dialoogide kasutamisest, tehes filmist iselaadse Buster Keatoni tummfilmide esteetikat meenutava vitamiinipommi.
"Suvearmukese lugu” - (Rumeenia-Bulgaaria) Režissöör Paul Negoescu
Keskeakriisis professor rabeleb mitme naise vahel ega suuda otsustada, mis või kes on talle parim. Talle sekundeerivad kaks luuserist sõpra, kellest üks tahab kirjutada tema siseheitlusest romaani. Rumeenia Woody Allen – varjamatu kummardus suurmeistrile. Kerge ja ilus, mõeldud mitte ainult keskeakriisi käes vaevlevatele meestele.
"Diamantino" - (Portugal-Prantsusmaa-Brasiilia) Režissöörid Gabriel Abrantes ja Daniel Schmidt
Jalgpall ja fantaasiamaailm ei sammu reeglina käsikäes. Jalgpall on oma olemuselt midagi jõulist, higist nõretavat, „Diamantino” põimib selle aga unenäolise queer sci-fi-maailmaga. Igasuguseid žanripiire ületav ja hülgav linateos tunnistati tänavusel Cannes’i filmifestivalil üheks vastuolulisemaks filmiks, pälvides ka Cannes’i kriitikute nädala peapreemia. Pole paha tulemus filmi kohta, mille sisu ei tohi kindlasti liiga tõsiselt võtta. Tõsisus rikub elamuse. Omal moel võib seda vaadata reaktsioonina maailmale, mis on muutunud küllaltki… humoorituks.
"Viletsad värsid” - (Ungari) Režissöör Gábor Reisz
33-aastase kunstiinimese Tamási elu jookseb ummikusse, kui pruut ta maha jätab. Enesehaletsuses süüvib ta oma minevikku, et teada saada, kas isikliku elu ebaõnnestumise põhjus on peidus seal. Ummikust pääsemiseks peab ta maha suruma oma suure ego. Eneseirooniline draamakomöödia tõusvalt Ungari režissöörilt Gábor Reiszilt. Film, millel on ühtteist öelda ka tänapäeva Ungari ühiskonna kohta.
