PÖFFi filmisoovitused: 5 parimat eksootilist linateost
Igal PÖFF-il jõuab Eesti kinosõbrani ka selliseid eksootilisi pärle, mida ka sügavam filmihuviline ise naljalt üles ei leia. Ka tänavu tuleb ekraanile mitmeid põnevaid ja muinasjutulisi, aga ka südamepõhjani raputavaid lugusid eriskummalistest ja kaugetest paikadest, mis haaravad endaga kaasa nii kinosaalis kui ka annavad mõtteainet hilisemateks aruteludeks. Kogu maailma filmide seast parimad PÖFF-ile valinud Helmut Jänes koostas festivali toetaja Elisa palvel oma soovitusliku nimekirja neile, kes kinosaalist just sellist eksootikat otsivad.
"Puu laul” (Kõrgõzstan-Venemaa) Režissöör Aibek Daiõrbekov
Tõstad käe püha puu vastu, saad karistada. Nõnda on usutud – ühtmoodi nii Eestis kui eksootilises Kõrgõzstanis. Vaene kirgiisi noormees armastab rikka mehe tütart. Tema rivaal kasutab alatuid võtteid. Kättemaks käivitab sündmused, mis viivad vana ohvripuu hävitamise ja küla tabava kaoseni. Moskva filmifestivali programmijuht Kirill Razlogov juba nimetas seda sensatsiooniliseks, pidades silmas ootamatut žanri – "Puu laul" on ajalooline muusikal, mis põhineb mitmesaja-aastasel legendil ja on tehtud armastusest "La La Landi" vastu.
"Manta Ray" (Tai-Prantsusmaa-Hiina) Režissöör Phuttiphong Aroonpheng
Kohalik kalur leiab Tai rannikumetsast haavatud ja teadvuseta mehe. Meri uhub siin tihti kaldale Birma põgenike, riigi põliselanike taga kiusatud rohingjade surnukehasid, aga see mees on elus. Kalur viib ta enda juurde koju. Kuigi päästetu ka pärast paranemist ühtegi sõna ei lausu, mehed sõbrunevad. Kord paatkonnaga merele minnes kukub kalur üle parda ja kaob. Tundmatu hakkab aegamisi kaluri elu üle võtma – tema maja ja tööd, isegi kaluri eksnaise, kuni … Film nende tuhandete rohingja põgenike mälestuseks, kelle saatus enam kellelegi korda ei lähe.
Nanook ja Sedna elavad Arktika lumeväljale eksinud jurtas oma esivanemate kombel. Vahel tundub, et nad on ainsad inimesed maailmas. Ometi ei jäta tasapisi toimuvad muudatused ka neid puutumata. Jahipidamine muutub raskemaks, sest loomad hukkuvad teadmata põhjustel, ja jää hakkab aasta-aastalt aina varem sulama. Kui Sedna tervis halveneb, otsustab Nanook täita naise ammuse soovi ning asub pikale teekonnale, et leida üles nende tütar Ága, kes on peretüli tõttu jäisest tundrast juba ammu lahkunud.
Tumbbadi neetud külas, kus sajab pidevalt vihma, elab väike poiss Vinayak. Ta on kuulnud oma esivanemate müütilisest varandusest ja teab, et selle aarde leidmise võtmeks on tema vanavanaema. Pärast mitmeid seiklusi avastab Vinayak end ühtäkki Maa südamest ja tal õnnestub saada kätte varanduse esimene kuldmünt. Ajapikku muutub soov neid münte juurde saada tema kinnisideeks ning täiskasvanuks saades on ta minetanud juba kõik head ja inimlikud omadused – tema elu juhib aplus ja ei midagi muud… Vaatemänguline muinasjutt koos kõikvõimalike nüüdisaegsete filmitehniliste efektidega pole mõeldud nõrganärvilistele.
"Purunenud saar" (Dominikaani Vabariik) Režissöör Félix Germán
Hispaniola on murtud saar, selle otseses tähenduses. Saar on jagatud kahe riigi, Haiti ja Dominikaani Vabariigi vahel, mis on ajalooliselt olnud teineteisega vaenujalal. "Purunenud saar” jälgib põrkuvate kultuuride suhet Haiti noormehe Guy silmade kaudu. Minevikurännak meile kaugesse kultuuriruumi, kuid filmi universaalse inimlikkuse tõttu on see kõnekas ka siin ja praegu.
