Nimelt on Neitsovil vaja kutsuda kiirabi tema ja Brigita Murutari väikesele tütrele Loorele. Juba dispetšer küsitles korduvalt, et kus lapse ema on. "Ma ütlesin, et ema pole praegu kodus- linnas on, sõbrannadega kinos. Kuna olukord tol hetkel tundus tõsisem kui see tegelikult oli, siis sattus dispetšer sellest, et ema pole läheduses natuke murelikuks: “Ahah, issand jumal, pidage vastu. Abi on teel! Millal ema tuleb? Kas ema teab? Te peate emale helistama.”," kirjeldab postituses Neitsov.

Ka kiirabiga kohale jõudnud arstid olid skeptilised isa suhtes: "Kiirabi astus sisse: “Kas ema on ka kodus?”. “Ei ole, mis siis?”. “Aa pole hullu, aga helistage talle ruttu.” Juhtus nii, et ema polnud antud hetkel just pool tunnikest telefoni juures ja ei saanud minu teateid kätte. See tegi kiirabibrigaadi märgatavalt närviliseks."

Lõpuks viidi maimuke ka haiglasse, kus viibisid mõlemad vanemad, kuid Pauli suhtes tuli ikka teravaid repliike arstide poolt. Neitsov kirjutas mõned näited:

"Oiiii!! Issikene on meil siin!? Aga emmeeee?”

“Vast ootame ikka ema ära enne kui kreemi määrime lapsele”

“Ema ei lubanud teile süüa anda!”

“Ma ei tunne teid, te olete võõras. “

“Kas ema ka tuleb varsti, peaksime lapsele kanüülid paigaldama.”

Kuid muusik pikka viha ei pea ja tänab arste: "Kõigepealt tänan kiirabi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi personali igakülgse abi eest aga see, et mul on peenis ei tee mind automaatselt võimetumaks või oskamatumaks väikelapse eest hoolitsemisel.

Selgituseks veel, et Brigita oli kogu aeg olemas. Veel rohkemgi kui mina. Seekord lihtsalt läks niimoodi!"

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena