Tegelik orientatsioon, riskantne elu ja piinarikas surm! Loe, mis oli Freddie Mercury filmis tõsi ja millega pandi täiesti puusse
Homme möödub Queeni legendaarse solisti Freddie Mercury surmast 27 aastat, üle maailma lööb kinodes laineid mehe eluloofilm "Bohemian Rhapsody". Ka Eesti kinodes on film olnud väga menukas – seda on vaatamas käinud pea 100 000 inimest.
Filmis kujutatud sündmused on tegelikust elust üsna kaugel. Kroonika teeb pika ülevaate asjadest, mida film kujutab elutruult ja mille puhul on lubatud endale loomingulist vabadust. Samuti heidame pilgu mehe viimastele elukuudele.
Kas Freddie muutis enda nime ära?
Jah. Ta sündis Sansibari saarel 5. septembril 1946. aastal Faruuh Bulsarana. Ta hakkas ennast "Freddieks" kutsuma juba siis, kui käis Briti internaatkoolis Mumbai lähedal. Kui 1970. aastal moodustati bänd Queen, muutis ta ka enda perekonnanime – Bulsarast sai Mercury. Ta oli parsi rahvusest.
Millal jõudis Freddie Mercury Suurbritanniasse?
Freddie lõpetas 16-aastaselt St. Petersi internaatkooli ning suundus tagasi enda pere juurde Sansibari. Riik vabanes Briti impeeriumi alt 1963. aasta detsembris ja kuulutas välja iseseisvuse. Kuu hiljem alanud Sansibari Revolutsiooni käigus said surma tuhanded inimesed. Poliitiline kliima riigis pani Freddie perekonna suurde ohtu, nad otsustasid Suurbritanniasse pageda.
Järgnevatel kuudel astus Freddie Isleworth Polütehnikumi kunsti erialale. Kõige varasem videosalvestis Mercuryst võeti üles mehe esimesel ülikooliaastal. Ta õppis graafilise disaini ja kunsti eriala Ealingu Kunstiülikoolis Londonis.
Inglismaal muutus tema muusikamaitse, lapsepõlves kuuldud india muusika vahetus läänes ilma tegeva rokkmuusika vastu. Tema suurteks lemmikuteks olid Elvis Presley, The Who, Jimi Hendrix, Led Zeppelin ja The Rolling Stones. Samuti oli ta suur Liza Minelli austaja, eriti meeldis Freddiele naise roll filmis "Kabaree". Minelli mõjutas väga palju Freddie lavalist liikumist.
Millal hakkas Mercury muusikuna esinema?
Kuigi Freddie oli juba põhikoolis bändi The Hectics liige, siis esimene piletiga kontsert toimus 23. augustil 1969. aastal bändiga Ibex. Freddie laulis Elvise lugu "Jailhouse Rock". Tulevased Queeni liikmed Brian May ja Roger Taylor olid toona bändis Smile. Nad teadsid Freddiet ja sõitsid Liverpooli, et näha teda koos Ibexiga esinemas. Ühel hetkel läksid nad ka lavale ja esinesid koos. See oli esimene samm Queeni sündimise suunas.
Mõne aja pärast muudeti Freddie palvel bändi nimi Ibexist Wreckage’ks. Pärast seda hakkas bänd lagunema, kuna liikmetel olid teised kohustused, samuti kolis bändi trummar Ameerikasse.
Kuidas kohtus Freddie tulevaste bändikaaslastega?
Siinkohal on film tegelikku elu tugevalt lihtsustanud. Filmis satub Mercury juhuslikult 1970. aastal bändi Smile kontserdile, pärast esinemist saab ta teada, et bändi laulja otsustas just lahkuda. Freddie laulab algselt veidi skeptilistele meestele viisijupi ja ülejäänud on ajalugu.
Tegelikult oli tulevaste bändiliikmete kohtumine tunduvalt argisem. Ealingus õppides sõbrunes Freddie Tim Staffelliga, kes oli koos Rogeri ja Brianiga bändis Smile. Brian May õppis Londonis astrofüüsikat, Taylor õppis hambaarstiks. Mercuryst sai ansambli Smile fänn, peagi tutvus ta ka May ja Tayloriga. Brian on meenutanud, et Freddie soovis juba varem bändi liikmeks saada, kuid nad ei nõustunud sellega.
Kas Freddie Mercury kohtus Mary Austiniga samal õhtul, kui ta liitus bändiga?
Ei. Filmis kohtub Freddie Maryga umbes samal ajal, mil ta May ja Tayloriga "esimest korda" kohtub. Tegelikult oli Brian May selleks ajaks juba Austiniga kohtingutel käinud. Freddie ja Mary suhe sai alguse siis, kui mees juba bändis laulis.
Kas John Deacon oli bändi esimene bassimängija?
Filmis kujutati Mercuryt kui perfektsionisti, kelle jaoks olid detailid väga olulised. 1970. aasta maiks olid kaks bändi mehe ümber lagunenud, kuna ta tahtis luua ideaalset bändi. Pärast Tim Staffelli lahkumist sai Freddiest Smile’i solist, tema palvel sai bändi nimeks Queen. John Deaconist sai bändi bassimees alles 1971. aastal, selleks ajaks oli bändist läbi käinud neli bassimängijat.
Kas kurja plaadibossi Ray Fosteri karakter oli tegelikult ka olemas?
Ei olnud. Mike Myersi poolt kehastatud karakter on fiktiivne. Ta võis mõnes mõttes olla inspireeritud EMI bossist Roy Featherstone’ist. Ehkki Roy oli bändi suur fänn, kurtis ta siiski pala "Bohemian Rhapsody" pika kestuse üle. See on ka ainus sarnasus.
Kas bänd teadis, et nimi Queen või tähendada mitut asja?
Jah. "Sellel nimel oli palju visuaalset potentsiaali ja samuti seda sai mitmel moel tõlgendada," on Mercury ise nimest rääkinud. "Ma teadsin, et nimi võib seostuda ka gei-maailmaga, kuid see oli vaid üks võimalik tähendus."
Kas Freddiel oli tegelikult ka suus neli üleliigset hammast?
See vastab tõele, nende tõttu olid ka tema esihambad ettepoole kaardu, staaris tekitas see kogu elu jooksul palju meelehärmi. Ta pelgas oma hambumust korrigeerida kartuses, et see võib tema hääle ära rikkuda.
Kas Queeni esimene album oli edukas?
Mitte väga. Nende 1973. aasta album "Queen" sai üsna leige vastuvõtu osaliseks. Sellest ei saanud läbimurdealbum. Nad hakkasid mängima Londonis bändi Mott the Hoople soojendajana. Kuid Queeni lavaline olek ja eriti Freddie pöörased kostüümid aitasid nende edule kaasa. Peagi selgus, et nad on palju rohkemat kui soojendusbänd.
Plaadifirma EMI andis neile võimaluse lindistada teine plaat. "Queen II" nägi ilmavalgust 1974. aasta märtsis ning sellest sai juba suur hitt üle maailma. Kolmas album "Sheer Heart Attack" anti välja sama aasta novembris, sealt tuli ka hittlaul "Killer Queen".
Kas Freddie Mercury ja Mary Austin olid kihlatud?
Jah. Mary ja Freddie elasid seitsmekümnendatel mitmeid aastaid koos. Freddie tegi Maryle abieluettepaneku.
Kas Freddiel oli pärast Maryle enda seksuaalse orientatsiooni tunnistamist suhteid teiste naistega?
Jah. Filmis tunnistab Freddie Maryle oma biseksuaalsust. Naine vastab seepeale, et mees on hoopis gei. Film jätab mulje, et nii oligi ja staaril naistega enam suhteid ei olnud. Tegelikult keeldus Freddie endale terve elu silte külge panemast. Pärast Maryt oli tal siiski armukesi nii meeste kui ka naiste seas. Saksa näitlejanna Barbara Valentin oli üks kõige kuulsamaid naisi Freddie elus.
Kas laul "Bohemian Rhapsody" oli tõesti bändile suur risk?
Jah. Bändi neljandal albumil olnud pala oli ka tegelikult väga suur risk, kuna laul oli äärmiselt ebatavaline. Samuti oli see pea kuus minutit pikk. Võimalus, et raadiod seda ei mängi, oli väga suur.
Bänd otsustas filmida laulule ka loomingulise ja ebatavalise video, et jõuda võimalikult paljude inimesteni. See osutus geniaalseks promoks, tol ajal ei olnud muusikavideod kuigi tavalised. "Bohemian Rhapsody" tegi neist üleöö superstaarid, laul püsis UK edetabelite tipus üheksa nädalat.
Kas Freddie armastas päriselt ka meeletult kasse?
Jah. Filmis on see osa Mercury elust väga õigesti kujutatud. Tema isiklik assistent Peter Freestone on meenutanud, et välismaal viibides ei pidanud staar paljuks oma kassidele helistada. Mercuryl oli elu jooksul palju kasse, ühele neist pühendas ta isegi laulu "Delilah".
Kas Freddie jäi elu lõpuni Maryga lähedasteks sõpradeks?
Jah. Filmis kujutatu vastab laias laastus tõele. Freddie ja Mary olid väga lähedased mehe elupäevade lõpuni. "Kõik mu armukesed küsivad minult, et miks nad ei suuda Maryt asendada? Aga see lihtsalt ei ole võimalik. Minu ainus sõber on Mary ja ma ei taha mitte kedagi teist. Ta on nagu minu abikaasa. Minu jaoks on see abielu. Me usume üksteisesse, sellest piisab," sõnas Freddie 1985. aastal antud intervjuus. Mary oli ainus inimene, keda Freddie alati usaldas.
Naine oli staarile toeks ka mehe viimastel eluaastatel. Ta jättis Maryle suure osa oma varandusest. Freddie tõdes, et kui ta oleks heteromehena edasi elanud, oleks nad abiellunud ja lapsed saanud. Mary Austin elab tänase päevani Kensingtonis asuvas majas, mis oli Freddie koduks.
Kas Queen läks kunagi lahku?
Ei. Bändi lahkuminek on kõige suurem vale, mida filmis kujutatakse. Filmis saab Mercury suure summa, et lindistada sooloplaat teiste bändiliikmete teadmata. Ta ütleb teistele, et tahab enda asja teha ja bänd läheb lahku. Tegelikult oli bänd 1983. aastaks väsinud, kuna nad olid juba 10 aastat pidevalt tuuritanud. Kõik liikmed tegelesid sooloprojektidega ja alustasid selle aasta lõpus albumi "The Works" tegemist.
Kas Freddie Mercury kohtus oma pikaaegse poiss-sõbra Jim Huttoniga staari korraldatud peol?
Ei. Hutton töötas enne Londonisse kolimist Iirimaal juuksurina. Nad kohtusid ööklubis, kus Hutton staarile ära ütles. Ta ei tundnud teda ära. Taas kohtusid nad umbes poolteist aastat hiljem. Seekord lasi Hutton endale joogi välja teha. 1985. aastal alguse saanud suhe kestis kuni staari surmaini 1991. aastal. Mercury ütles pärast AIDS-i diagnoosi saamist Huttonile, et too võib lahkuda. "Ma armastan sind, Freddie. Ma ei lähe mitte kusagile," vastas Hutton.
Huttonil diagnoositi AIDS 1990. aastal, ta tunnistas seda Mercuryle alles aasta hiljem.
Kas Queeni esinemine 1985. aasta Live Aid kontserdil oli tõesti nii tähtis?
Jah ja ei. Live Aid ei olnud bändi jaoks taasühinemine. Tegelikult olid nad 1984. aasta alguses andnud välja albumi "The Works" ja aktiivselt üle maailma tuuritanud. Live Aidi ajaks olid nad väga heas vormis, filmis kujutatu oli vale.
Kuid nende esinemine oli tõesti suurepärane, vaid 20 minutit kestnud esinemist peetakse paljude poolt üheks parimaks rokk-kontserdiks ajaloos. Staadionil oli 72 000 inimest, telekast jälgis sündmust 1.9 miljardit inimest.
Kas Freddie Mercury isiklik mänedžer Paul Prenter reetis staari?
Jah. Paul töötas Freddie isikliku mänedžerina aastatel 1977-1986. On tõsi, et teistele bändi liikmetele Paul ei meeldinud, kuna nende arust mõjus ta staarile halvasti. Mercury vallandas mehe pärast seda, kui ta müüs UK kõmulehtedele infot staari isikliku elu kohta.
Paul rääkis meediale nende suhtest, laulja pöörasest ja hedonistlikust elustiilist, samuti sellest, et mitmed Mercury armukesed olid AIDS-i surnud ja kuulus muusik kartvat sama saatust. Filmis näidati, et mees andis televisioonis intervjuu. Tegelikult seda ei juhtunud. Samuti vallandas filmis Mercury mehe enne Live Aidi. Prenter suri AIDS-i 1991. aasta augustis.
Millal diagnoositi Mercuryl AIDS?
Tõenäoliselt sai Freddie diagnoosi kätte 1987. aastal, kaks aastat pärast Live Aid kontserti. Filmis ütleb Freddie enda diagnoosi bändikaaslastele enne kontserti. See oli puhas fiktsioon. Freddie andis viimase intervjuu 1987. aastal. Perekonnale ja sõpradele rääkis ta oma haigusest 1989. aastal. Avalikult tunnistas staar haigust päev enne surma, 1991. aasta 23. novembril.
Freddie Mercury viimased aastad
Mercury oli äärmiselt privaatne staar, kes rääkis oma eraelust avalikkusele harva. Freddie eitas pidevalt oma terviseprobleeme, kuid kõmumeedia oli täiesti peatamatu, ahistades meest nii ööl kui päeval. Pidevalt avaldati pilte laulja aina põduramast välimusest.
Üks viimaseid mehe avalikke esinemisi oli 1990. aastal koos teiste bändiliikmetega, kui nad võtsid Brit Awardsi auhinnagalal vastu tunnustuse panuse eest Suurbritannia muusikasse.
Kuid mehe aina halvenev tervis ei takistanud teda edasi töötamast. 1991. aasta mais võis näha väga kõhnaks jäänud Mercuryt muusikavideos "These Are the Days of Our Lives", mis jäi bändi jaoks viimaseks.
Bänd läks enda Švetisis Montreux linnas asuvasse stuudiosse, kus tehti viimased salvestused koos Freddiega.
"Me kõik teadsime, et tal ei ole enam palju aega jäänud," rääkis May 2013. aastal. "Freddie tahtis, et ta elu oleks võimalikult normaalne. Ta oli ilmselgelt suurtes valudes."
"Tema jaoks oli stuudio nagu oaas, seal oli elu selline nagu alati. Ta armastas muusika tegemist, ta elas selle nimel."
Oma elu viimastel kuudel soovis Mercury ainult rahu.
"Press ajas teda pidevalt taga. Ta tahtis lihtsalt rahu ja vaikust," meenutas May.
"Ta ütles, et kirjutage mulle midagi. Ma tahan laulda, te võite selle siis ära vormistada, kui ma surnud olen. Ta ei kartnud surma."
Mercury läks 1991. aasta novembri alguses tagasi Londonisse. "Mul ei ole väga hea olla, tänaseks aitab. Me teeme selle järgmine kord lõpuni," oli ta öelnud.
Ta ei tulnud enam kunagi tagasi.
Allikas: History vs Hollywood ja People.
Möödunud kuul tegi Kroonika pika intervjuu Freddie Mercury sõbra ja isikliku assistendi Peter Freestone’iga. Täispikkuses on võimalik seda lugeda SIIT! Avaldame sellest katkendi.
Kui raske või kerge oli Freddie heaks töötada?
Väga kerge. Ja mis tegi selle kergeks? Ma ei olnud tema fänn. Kui sa oled kellegi fänn ja töötad tema heaks, siis see teeb kogu asja keeruliseks – sa kulutad oma aega sellele, et seisad lava ees, suu ammuli. (Naerab.) Vaatad, mida sinu kangelane teeb. Minust sai Queeni fänn alles 1995. aastal. Jah, mulle meeldis nende muusika ja ma nautisin seda, kuid ma ei olnud tulihingeline austaja. Selleks sain ma hiljem, kui Freddie surmast olid möödas mõned aastad.
Oli ta väga nõudlik?
Jah, oli küll, nagu iga artist. Ta oli perfektsionist. Ta oli iseenda vastu väga nõudlik ja esitas kõrgeid nõudmisi ka teistele. Samas, ta oli erakordselt inimlik ning mõistis, et me kõik pole ideaalsed.
Ma töötasin Freddie heaks ja sain iga kuu palka, kuid tegelikult oli see tema elu elamine. Ma vastasin telefonile, avasin külalistele ukse, tegin talle süüa, käisin tema eest poes – tegin kõike. Minu õlul olid kõik argised tegemised, selleks, et tema saaks keskenduda vaid oma tööle ja loomingule.
Kas ta oli heas mõttes ka veider mees?
Minu jaoks mitte. Mõned inimesed, jah, ei mõistnud teda. Näiteks Suurbritannias on kõik oma peredega väga tihedalt seotud. Isegi kui nad on abiellunud ja loonud oma pere, helistavad nad oma vanematele vähemalt korra päevas. Freddie seda ei teinud, mina seda ei teinud. Meil ei olnud seda vaja. Inimesed ei saanud sellest aru. Kui sa oled õppinud internaatkoolis, siis sa tead, et sul on vanemad olemas, et nad armastavad sind, nad toatavad sind, kuid sa ei vaja pidevat suhtlust nendega, oled õppinud elama ilma nendeta. Paljud inimesed ei mõista seda. Minu arvates ta ei olnud veidrik.
Missugused olid Freddie kõige kohutavamad või naljakad harjumused?
(Pikk mõttepaus.) Ta käis igal õhtul väljas pidutsemas! (Naerab.) Suurem osa inimesi käib väljas nädala lõpus, Freddie tegi seda igal õhtul. Ta oli inimene, kellel hakkas kiiresti igav, ja parim viis ennast „raputada”, oli minna välja. Vahet polnud, kus riigis või linnas me olime, ta läks ikka välja. Ta nautis seda ja oli iseendaga väga rahul.
Kui ta käis igal õhtul väljas, kas tal oli siis igal hommikul pohmell?
Ei. Vahet polnud, kas ta läks voodisse kell üks, kell kaks öösel või kell viis hommikul – kell üheksa oli ta alati üleval. Kus maailmanurgas me ka polnud, ta tahtis, et kella üheksaks hommikul oleks tema voodi juurde öökapile pandud tass värske teega. Ta ei karanud voodist välja, vaid ärkas rahulikult, nautis oma teed ja alles siis tuli voodist välja. Kell 9.15 oli ta alati juba riides. Freddie oli ebatavaline rokkar. Talle ei meeldinud aega surnuks lüüa. Ta ei sallinud hetki, kui ta ei teinud midagi huvitavat või kasulikku. Freddie arvas, et söömine, magamine ja habeme ajamine on puhas ajaraiskamine. Tema jaoks oli see mahavisatud aeg.