"Lapse bioloogiline isa, või nagu ma teda kutsun, spermadoonor, vaatas, et kuradima raske on ikka selle imikuga tegeleda," kirjeldab Helen Kalvi-Kalle käitumist.

"Pettumus oli sellest, et vastsündinuga on väga raske. Seega otsustas spermadoonor, et see laps teda sugugi ei huvita. Mis siis, et tema oli see, kes oli aastaid lapsest unistanud, kes raseduse ajal rääkis, et tahaks kohe mitu tükki otsa teha!"