Viimase lahutusega otsustas naine, et nüüd on aeg vaadata enda sisse. Ta otsustas et ei süüdista rohkem teisi ja ütles endale, et ei, asi on vaid temas endas.

Otsus endasse vaadata ei olnud kerge. Lopez, kes sünnist saati jagas õdedega kõike, isegi voodit, leidis, et ta ei oskagi üksi olla. Terapeudi abiga jõudis naine kõige tähtsama aursaamani, et kuni ta pole õppinud üksi õnnelik olema, ei hakkagi suhted kunagi õnnestuma.

Ajaga on Lopez tumedast perioodist üle saanud ja ta on õppinud olema tõeliselt tugev ja teadlik. Selles võlgneb ta suure tänu oma lastele viimasest abielust (Emma ja Max), kes õpetasid talle tingimata armastuse olemust.

Emaks olemisest piisas: "Armastus on kindel tunne- loomulik, isetu, tingimusteta tõeline headus," tunnistab Lopez.

Enne Rodriqueze kohtamist ei tundnud ta kordagi, et tahaks veel kord suhtes olla.

Lopez tõdeb: "Kõik tundub õige ja erinev... Me täidame üksteise elu millegiga, mis on sügav, hea ja õige."