Kui palju ja mis väärtuses kinnisvara meie presidentidele üldse kuulub ja kui palju kulub nende olmekuludeks maksumaksja raha?

Presidentide kinnisvara ja kinnisvaratehingud on läbi aegade kirgi kütnud. Kui Lennart Meri soetas 1997. aastal 500 000 krooni eest magusas piirkonnas Rohuneeme poolsaarel ligi 7 hektarit maad, jagus selle sõbrahinna ümber avalikku arutelu aastateks. Hiljem on korduvalt olnud teemaks Arnold Rüütli (90) viletsad elamistingimused Nõmmel Kaare tänava majas, samuti Ettevõtluse Arenda-mise Sihtasutuse (EAS) liigne leebus ja vastutulek Toomas Hendrik Ilvesele (65) – sealtkaudu saadud toetuse eest taastati Ärma talu turismitaluks, kuid kompleksi uksed ei avanenud kunagi avaliku turismitaluna. Ilves pidi kopsakast toetusest EASile tagasi maksma vaid tühise summa, mis riivas avalikkuse õiglustunnet. Kersti Kaljulaid (48) pälvis tähelepanu sooviga jääda presidentuuri ajal elama oma kodumajja Nõmmele – seetõttu tuuniti elamu julgeolekukaalutlustel turvalisemaks.

Koha leiab ka Ingrid Rüütli folkloor

Arnold Rüütli pere käsutuses on juba enam kui kümme aastat olnud Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile kuuluv ajalooline Kaare tänava eramu, mis ehitatud 1950. aastatel valitsuse tarbeks ja esimeseks elanikuks oli EKP keskkomitee esimene sekretär Johannes Käbin. Rüütli nõunik Jüri Kann on kirjeldanud, kuidas Rüütel peab mõne piduliku ürituse eel viima fraki keemilisse puhastusse, et hallituseplekkidest vabaneda – need tekkivat paratamatult, kuna maja katus on lasknud läbi ja talviti on seal olnud külm.