Sõjamuuseumi teadur kolm Oscarit võitnud filmist “Dunkirk”: ebaõnnestumist saab tahtmise korral ka sõjalise võiduna näidata

II maailmasõja ajalookirjutus on tõestanud, et ebaõnnestumist või küsitavat edu saab tahtmise korral ka võiduna näidata, ütleb Eesti Sõjamuuseumi teadur Peeter Kaasik juba sel laupäeval kell 20 filmikanalil TV1000 Premium esilinastuva ajaloolise põnevusdraama “Dunkirk” kohta. Kaasiku sõnul on siiani küsimärk, miks sakslased Dunkirkis kotti võetud Briti ja liitlaste vägesid ei hävitanud.

Kas Teie hinnangul võitsid Dunkirki lahingus rohkem sakslased või liitlased?

Selles pole küll kahtlust, kes konkreetse lahingu võitis. Kogu passiivsusele rajatud sõjategevus Prantsusmaal oli liitlastele pigem häbiplekk, ükskõik mida hiljem sellest ka pajatatakse. Ja lõpuks osutus illusiooniks ka lootus, et kaitseliin pidama jääb. Üheks tagajärjeks oli ka hiiglaslik Dunkirki kott, mis ei pidurdanud kuigivõrd Saksamaa edasitungi ega sidunud pikaaegselt vägesid ka muudes rindelõikudes.

Juba see, et selline olukord tekkida lasti, näitab hetke küsitavat võitlusvõimet, juhtimis- ja planeerimisvigasid ning naiivseid eeldusi Hitleri kavade suhtes. Kui osaliselt sakslaste passiivsuse tõttu lasti evakueerimine teostada, siis ei suudetud ära viia mitte kõiki võitlejaid, lisaks jäi maha veel tohutul hulgal sõjavarustust. Tinglikult aitas see kaasa edasistele vallutustele, sest II maailmasõda oli ka sõda ressursside pärast, mis eriti hakkas kimbutama sõja edenedes just sakslasi.

Kui me pikemat perspektiivi hindame, siis saab seda muidugi ka sakslaste kaotusena näidata, sest ei kasutatud ära võimalust ühele tulevasele põhivaenlasele korvamatut kahju sünnitada. Ja see selgus üsna kiiresti, sest sõltumata Dunkirkist ei hakanud britid sakslastega läbi rääkima.

Selle kohta, miks Hitler kindlas eelisseisus olles ei hävitanud merekaldale kotti surutud 400 000 Briti ja liitlaste sõdurit, on mitmeid teooriaid. Millist Teie usute?

Minnes raamatupoodi, leiab hulgaliselt Hitlerist kirjutatud raamatuid, a’la Hitler ja lapsed, Hitler ja naised, Hitler ja maagia jne. Kuigi need uurimisobjekti suhtes just erilise erapooletusega ei hiilga, avavad need kõik mingil kujul Hitleri olemuse. Sõda oli vahend Hitleri utoopiliste plaanide elluviimisel tulevasest „uuest maailmakorrast“, mis oli segatud teatud naiivse eeldusega, et mujal maailmas kavatsetakse temaga sellel teemal kauplema hakata. Oli samas ka juba häid näiteid: Versailles’ rahulepingu rikkumistele ja Austria annekteerimisele ei järgnenud rahvusvahelise kogukonna poolt eriti midagi reaalset; 1938. aastal sõlmiti Müncheni pakt ja 1939. aastal liiduleping NSV Liiduga. Eks see omal moel tekitas Hitleris soovmõtlemise, et nendega, kellega soovitakse kokku leppida, see lõpuks ka õnnestub. Ka Rudolf Hessi lend Suurbritanniasse tõestab seda, et vähemalt plaanid brittidega läbirääkimise asjus olid kindlalt õhus ja Hess, kes oli Hitlerile lähedalseisev isik, teadis nendest kindlasti. Britid suhtusid sellesse küll kui psühhiaatrilisse probleemi ... ilmselt ka õigustatult, kuid see ei tähenda, et Hitleril poleks olnud plaane brittidega kokku leppida.

Brittidel oligi Hitleri tulevastes plaanides kindel koht. Et olukorda Dunkirki all ära ei kasutatud, võib seletada lootustega, et brittidega suudetakse edaspidi „maailma jagamise“ küsimuses veel läbi rääkida, sest nendes nähti lõpuks ikkagi potentsiaalseid liitlasi või loodeti, et britid omalt poolt sakslasi väga segama ei hakka. Arvatavasti olid sellel ka omad kaalutlused, et USA aktiivselt mängu ei sekkuks. Muidugi oleks Dunkirki probleemi jõulisem lahendus tähendanud ka suuri kaotusi sakslastele ja vägesid oli plaanides vaja ka mujal kui Prantsusmaal.

Kokkuvõtteks võiks seda ikkagi vaadata teatud „hea tahte žestina“, sest võimalus Dunkirki kott hävitada oli olemas ning ka operatsiooni Dünamo (Briti ja liitlaste sõdurite evakueerimisoperatsioon – toim) takistamiseks ei teinud Saksamaa erilisi jõupingutusi.

Dunkirkist õnnestus evakueerida umbes 338 000 Briti ja liitlaste sõdurit ehk 85% ümberpiiratud sõjaväest. Mis juhtunuks brittide võitlusvõimega, kui see oleks ebaõnnestunud ning kogu Briti ekspeditsioonikorpus oleks Dunkirkis hävitatud? Milline võinuks olla mõju II maailmasõja lõpptulemusele?

Kindlasti oleks mõjutanud pikemas perspektiivis tulevasi brittide maismaaoperatsioone. Brittidel saareriigina olid tugevad eelkõige mere- ja õhuvägi, tinglikult ka koloniaalväed (sh ka iseseisvad Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada). Maaväed Briti saartel olid teisejärgulised. Selline kaotus oleks vaieldamatult suurt mõju avaldanud ka suuremate inimressurssidega riikidele. Eks see oleks ilmnenud arvatavasti ka koheselt, kui Hitler üritanuks 1940. aastal teha dessanti Briti saartele. Aga see on juba kategooriast „oleks-poleks“.

Mis muudab päästeoperatsiooni Dünamo sõjaajaloos eriliseks? Kas selle eeskujul on tehtud veel sarnaseid evakuatsioone?

Sarnaseid evakueerimisi on ajaloos piisavalt ette tulnud. Näiteks Vene valgete evakueerimine Krimmist 1920. aastal oli omal moel üsna sarnane Dunkirki evakueerimisele.

Ajaloosündmuse erakordus sõltub pigem sellest, kes selle erakordseks kuulutab ja mis asjaoludel. Vaieldamatult oli operatsioon Dünamo logistilise õnnestumise näide, et suudeti lühikese ajaga selline operatsioon läbi viia. Kuid kuulutada see tagantjärgi kangelaslikuks taganemiseks ...? II maailmasõja ajalookirjutus on tõestanud, et ebaõnnestumist või küsitavat edu saab tahtmise korral ka võiduna näidata. Eeldame, et kui Saksamaa oleks selle sõja mingi ime tõttu võitnud, siis selliste võitjate ajalookirjutus oleks kindlasti näidanud operatsiooni Dünamo kui brittide kahepalgelisust, st neile anti võimalus, kuid n-ö reetlikult ei austatud nad sakslaste žesti.

Aga teatav žest Dunkirki evakueerimine vaieldamatult oli, mis teeb selle ka teatud mõttes erakordseks. Võiks eeldada, et meritsi evakueerimine toimub läbi tiheda miinivälja, vastase suurtüki- ja lennuväe, laevastiku ning allveelaevade tõhusal segamisel. Eestis näiteks 1941. aasta suve lõpu evakueerimine Kroonlinna/Leningradi, kus vastase merevägi küll märkimisväärselt ei sekkunud, kuid piisas ka lennuväest ja miinitõketest, et suurt kahju tekitada. Selliseid näiteid on sõjaajaloost küllaga.

Erakordseks teebki Dunkirki evakueerimise pigem see, et Saksa sõjalaevastik ja lennuvägi segas seda rohkem „moe pärast“ ja brittidel lasti üsna rahulikult tegutseda. Seda kinnitavad ka suhteliselt väikesed kaotused ja see, et sakslaste maaväed omalt poolt ei avaldanud operatsiooni ajal „selja tagant“ väga suurt survet.

Kui suur roll operatsiooni õnnestumises oli umbes 850 eraomanduses väikelaeval, mis samuti osalesid brittide ja liitlaste evakueerimisel üle La Manche’i väina?

Kindlasti omas tähtsust. Oluline oli operatsioon võimalikult kiiresti läbi viia ja kasutada tuli selleks kõiki võimalikke ujuvvahendeid.

Mullu kolm Oscarit võitnud eepilisele põnevusdraamale “Dunkirk” (2017) saab kaasa elada juba sel laupäeval, 5. jaanuaril kell 20 filmikanalil TV1000 Premium, mida näeb teleteenusepakkuja TVPlay Home vahendusel või suuremate kaablioperaatorite TVPlay filmikanalite teemapakettides. Märtsis jõuab film ka voogedastusteenusesse TVPlay Premium.