Esimesel küljel meenutavad toona prominentsed persoonid nagu Mikk Mikiver, Erika Salumäe, Allar Levandi ja Regina Meri seda, kuidas võeti vastu uus aasta. "Ka nüüd helistasin enne uue saabumist Lennartile ja soovisin talle kõige tähtsamat, tervist. Ta veel küsis, et kas tervis on ikka kõige tähtsam. Mina arvan, et on. Siis on võimalik ka edu ja õnn," vastas toona Kroonikale Regina Meri.

Toona kuulus Kroonika AS Postimehele, mis 1998. aastal muutis enda nime Eesti Meediaks.

"Sõnaga – ei mingit poliitikat, pommiplahvatusi ega muud vägivaldset. "Kroonika" ei taotle sündmuste kuiva fikseerimist, vaid inimlikku pilti inimestest. Ma teame juba, mitu aktsiat ja autot on ühel või teisel riigimehel. Kahjuks on meil väga lünklikud teadmised selle kohta, mitu naist, last või ämma on Eesti ühiskonnategelastel. Miks peaksime sedavõrd endastmõistetavat infot üksnes lukuaugu kaudu hankima? Miks ei võiks meie poliitikud peale majandushuvide deklereerida ka oma muid huve," kirjutas esimeses numbris AS Postimehe juhatuse esimees Mart Kadastik.

Kõige esimene Kroonika number 10.01.1996

"Tiidule meeldivad gerberad. Olen tähele pannud, et paljudele meestele meeldivad gerberad. Ma ei tea miks, võib-olla tuletab see lill neile meelde asju, mida neil ei ole...," rääkis Kroonikale toonase peaministri Tiit Vähi abikaasa Raine-Lea Vähi.

Kirjutatakse ka klubi "Dekoltee" avamisest, mida siis peeti lausa põhjamaade suurimaks klubiks. "Kunagises "Punase RETi" majas asuv "Dekoltee" mahutab korraga aega veetma vähemalt 3000 inimest, põrandapinda on esimesel ja teisel korrusel kokku 5200 ruutmeetrit."

Loomulikult kirjutas esimene Kroonika ka printsess Diana ja muud kuninglikud tegelased, kes Eesti lugejatele tänapäevani rohkelt huvi pakuvad.

Tiina Lokk kirjutab Eesti esimesest kinost "Heliost" ja selle ajaloost. Ülo Tuulik meenutab Paul Kerese 80. juubeli puhul kuulsat malemeistrit.

Kõige esimene Kroonika number 10.01.1996

Toona olid ajakirjas ka kultuuriküljed, Tartu toimetajana töötas Kroonikas ka Peeter Volkonski.

Peatoimetaja Maire Aunaste tegi loo Tiiu Viilmast, kes pensionipõlves moekunstniku tööd tegema hakkas.