Kuldne kruus number 5ga

„Üks esimesi mälestusi ongi seotud mul oma sünnipäevaga (1974). Minu lapsepõlvekodus võeti sünnipäevi ikka üsna tõsiselt. Need olid pidulikud ja neid oodati pikisilmi. Neil hommikutel ärkasid kõik üles – väljaarvatud sünnipäevalaps. Elutuppa kaeti laud ja sinna pandi ka kingitus. Kui elutoas muusika mängima hakkas, oli see sünnipäevalapsele märk, et võib tõusta.

Minu viiendal sünnipäeval oli kõik samamoodi. Mäletan seda nii selgelt selle pärast, et sain kingituseks kuldse äärega kruusi, millel oli peal number 5. See kruus oli pikalt minuga, kuni ta ühel päeval maha kukkus ja ainult sang alles jäi. Kui mõtlen oma pere sünnipäevadele nüüd, siis on nii, et on laud ja kink, aga muusikaga me lapsi ei ärata. Peaksin selle traditsiooni elustama.“