ARVUSTUS | Armas koerafilm "Koera kodutee" on nii südamlik, et ükski silm ei jää kuivaks
"Koera kodutee“ ("A Dog's Way Home") on W.Bruce Cameroni raamatusarja järjekordne ekraniseering. Kõikidele neile, kellele on tuttav pealkiri "Koera elu mõte" ("A Dog´s Purpose", 2017), on kindlasti ka antud teos kohustuslik. Seekordne lugu räägib koerakesest nimega Bella, kes saatuse tahtel leiab omale kodu, kuid peab läbima pika teekonna, et kaotatud kodutee taas üles leida.
"Koera kodutee" pole sugugi viletsam, kui "Koera elu mõte". Põhimõtteliselt ei ole ka midagi, kui pole raamatuid lugenud ega eelnevat filmi vaadanud. Koera teekond läbi raskuste kodu poole, tee peal kogetud seiklusi, kohatud inimesed ja ohud tuuakse meieni nii sujuvalt, et vaatajal jääb üle ainult filmi nautida. Kel omal kodus mõni lemmik olemas, võiks lausa kohe kino poole minema hakata, sest pettuma ei pea, kuna tegelikult ongi peategelasena haarav ja pilkupüüdev vaid koer Bella ning ka kõik muud loomad. Samuti püsib silm ka kaunitel loodusvaadetel, mida filmis kuvatakse – need on tõesti imeilusad!
Inimtegelased on küll õnnestunud, aga neile ei saa sama palju kaasa elada, kui armsale koerale ja tema tegemistele. Peab ära mainima, et ekraanile ilmuvad väheseks ajaks ka üliarmsad kiisud, keda oleks tahtnud filmis isegi rohkem näha. Koer Bella satub siin mitmetesse eri paikadesse, leiab sõpru ning vaenlasi ja peab seeläbi leidma tagasitee peremehe Lucase (Jonah Hauer-King) juurde.
Teistest peategelastest ei hakkagi terve filmi vältel hoolima, sest Bella ja Lucas ongi need, kes kõige rohkem vaatajale korda lähevad. Koer Bella on suurel ekraanil tõeliselt sõbralik ja kõik kaadrid, mis temaga on, panevad automaatselt jälgima. Häiriv on aga üks pisike asjaolu. Nimelt on mitmetes kohtades märgata arvutigraafika jälgi. Seda küll õnneks mitte Bella puhul. See hakkab ühel hetkel veidike silma kriipima, kuid tuleb leppida, et mitmete kaadrite puhul oli vaja efekte kasutada, aga need oleks võinud siis ka paremad olla.
Filmis esineb nimelt üks loomaliik, mis ei jätnud sugugi tõetruud muljet ja hakkas rohkem meenutama "Džungliraamatu" või "Lõvikuninga" tarbeks loodud tegelast, kes polnud üldse usutav. Sisuliselt on filmi seotud pärismaailm ja arvutiga loodud tegelaskuju, mida üritati film kuidagi ära mahutada, aga ei tulnud hästi välja.
Üldiselt on film siiski vaadatav ja loomafilmi žanris sobib küll. Siin ei puudu ilus lugu, vahvad koerad ja emotsionaalne tunnetus. Lisaks on koera teekond tehtud nii, et koera mõtted ja tegutsemised tuuakse vaatajale läbi looma enda mõtete, mis tähendab, et koer Bella sisemist häält loeb Bryce Dallas Howard ("Jurassic World – Sauruste maailm").
"Koera kodutee“" on kokkuvõttes kohustuslik vaatamine kõikidele neile, kel kodus mõni lemmik olemas ja soovib saada üht südamlikku ja sõbralikku filmielamust. Ei puudu ka siin vaataja jaoks pisarad, sest armas koeralugu läheb koralikult hinge. Kui unustada „halb“ arvutigraafika, mis filmi pisut rikkus, on kõik muu kenasti. Linateos täidab hästi oma eesmärgi.
Film sobib vaatamiseks ka lastele, kuna antud lugu on hoogne ja tegevustikud arenevad kiirelt, mistõttu ei ole väga pikka heietamist ning filmi pikkus on meeldivalt sobilik, ilma et liiga pikaks oleks lohistatud. Selles osas annan ka plusspunkte. Koeratüdruk Bella pikale ja seiklusrikkale koduteele võib kaasa elada küll ja koerarollis olnud kutsa teeb veenva rollisoorituse. Kohati jätab see mulje nagu ideaalsest muinasjutust koerte maailmas, kus on alati õnnelik lõpp, sest teisiti poleks loogiline.
"Koera kodutee" on praegu kinodes.
