"Praegu sellele ei mõelda ja pooled laulud on sellised, et nende koht ei ole Eurovisioonil, mis ei tähenda, et need poleks midagi väärt. Püüatakse end promoda mingiteks oma kontsertideks Türil, Raplas ja Paides. Aga seal on saalis 200-300 inimest ja lava mahutab mõned esinejad," tõdeb Must.

"Kahjuks pole ka laule valiv žürii nii pädev, olen seal olnud. Eesti Laulule tulevad inimesed, kes teevad pulli. Selline nali, nagu tegi Orelipoiss, võib muidugi olla. Samas – kas me oleme ikka niivõrd maakad, et teeme Eesti Laulu vaid seetõttu, et saaks nalja? Me oleme ju üsna haritud. Miks meile pakutakse siis selliseid saatejuhte? Sõud sellises kastmes? Me ei ole ju idioodid," kritiseerib Must ka žürii tööd.

Must tõdeb, et tänavustest lauludest eristub vaid mõni. "Meil käib põhimõtteliselt taidlus. Praegusel konkursil eristub 24 laulust ainult paar kampa. Üks neist oli Viktor Crone "Storm", nad teavad, mida teevad. Mihkel Mattiseni tiimi puhul ma saan ka vähemalt aru, mida nad üritavad (lauljad Tanja ja Birgit – toim). Meloodiad võivad ju head olla, aga see kõik peab kõlama ka tänapäevaselt. Näiteks Pajusaare loo kohta ütlen, et kurat küll, selliste lauludega tuldi välja eelmisel sajandil."